Poolsaare
põhjaosas on 1857. aastal ehitatud karjamõis ja tall, nn "krahvimaja"
(1930. aastail elas selles krahvisoost Alexander Keyserlingk oma perega), mis
on kasutusel jaama hooldava töötaja elupaigana.
Puhtu
mälestuskivi saab pidada esimeseks säilinud Schilleri-sambaks, kuigi ta on
kahel korral (1905 ja 1958) taastatud.
Puhtu
bioloogiajaam (ka Puhtu ornitoloogiajaam) on Eesti vanimaid bioloogiajaamu.
1920.
aastate teisel poolel ehitatud ja bioloog Jakob von Uexküllile juulunud hoone
võeti bioloogiajaamana kasutusele pärast Teist maailmasõda. Märtsis 1950
kinnitati Puhtu poolsaar TA Bioloogia Instituudi (hilisema nimega TA Zooloogia
ja Botaanika Instituut) poolt hooldatavaks kaitsealaks. Bioloogiajaamana
asutati see ametlikult 1949; Eerik Kumari eestvedamisel kujunes alates 1953.
aastast ornitoloogiajaamaks.
Carl
Thure von Helvig kaunistas pargi enda poolt Orgita paest raiutud
skulptuuridega. Praegu on säilinud skulptuurid kogutud bioloogiajaama juurde.
Fotod tehtud 27.04.2019
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar