SilFoRa Fotoblogi: 2020

kolmapäev, 2. september 2020

MUUKSI

Muuksi, Harjumaa, Kuusalu vald, Juminda poolsaar.

Muuksi Hundikangrud on Eestis ainulaadsed kivikirstkalmed mis pärinevad I aastatuhande teisest poolest e.Kr. ning sisaldavad nii laiba- kui põletusmatuseid.

Muuksi linnamägi asub u 47 m kõrgusel merepinnast. Linnuseala kaitses põhja poolt looduslikult järsk ja kõrge klint. Linnusehoovi pindala on 5300 m². Arheoloogilised uuringud on linnamäel toimunud 1936. ja 1998. aastal. Arvatakse, et esmalt asustati koht I aastatuhandel eKr, vall rajati alles muinasaja lõpul ja osa leide pärinevad 11.-13. sajandist.

Põhjatähe mälestussammas koosneb kolmest sambast: üks soomepoistele, üks Soome vabatahtlikele Eesti Vabadussõjas ja üks Erna retkest osavõtjatele.

Avati 23. juunil 1994. Metallplaatidel on kirjas „Eesti auks tuleviku pandiks soomepoisid 1939-1944“, „Major Ekströmi vaprad Soome vabatahtlikud 1919“ ja „Siin Kolga lahes maabus Erna grupp suvel 1941“.

Mälestusmärk valmistati ja paigaldati Eesti soomepoiste organisatsiooni Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse eestvedamisel, selle avamisega 1994. aastal tähistati 50 aasta möödumist soomepoiste tagasitulekust Eestisse.

Fotod tehtud 17.07.2020

https://www.google.com/maps/@59.5051318,25.5162061,15z

teisipäev, 1. september 2020

VELIKI NOVGORODI KREML

Veliki Novgorodi Kremli Püha Sofia katedraal

Monument 1000-aastasele Venemaale püstitati 1862. aastal. Skulptorid Mihhail Mikešin ja Ivan Schroeder, arhitekt Viktor Hartmann. Monument on UNESCO maailmapärandi nimistus.

Fotod tehtud 27.07.2019

https://www.google.com/maps/@58.5214129,31.2745777,16z

reede, 28. august 2020

MEOSSAARE KABEL

Järvamaal, Türi vallas, Meossaare külas on Kabala mõisa kalmistu, mille rajasid Kabala mõisa tollased omanikud Vietinghoffid u 1830. aastatel.

Kalmistu lääneosas paiknevad uusgooti stiilis ehitatud matusekabeli varemed.

2010. aastal korrastati ja renoveeriti kabel ja kabeliaed.

Fotod tehtud 31.07.2020

https://www.google.com/maps/@58.6778659,25.6408813,15.75z

neljapäev, 27. august 2020

KUKRUSE MÕIS

Kukruse mõis (sks Kuckers) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval Ida-Virumaa Toila vald.

Mõis on oletatavasti rajataud aastatel 1410-1453. Esmakordne mainimine 1453. Algselt kuulus mõis Lodede suguvõsale (1410-1744).

1917-1919 oli mõisa omanik Benno von Toll kuni 1919. aasta sundvõõrandamiseni.

1923. aastal läks mõisamaa 1919. aasta maareformiga asunikutaludele ja härrastemaja põlevkivitööstuse käsutusse. 1. oktoobril 2010 avati mõisahoones polaarmuuseum SA Kukruse Polaarmõis.

Praegust härrastemaja hakati ehitama umbes 1760.aasta paiku. 19. ja 20 saj jooksul täiendati hoone arhitektuuri pidevalt. 20.saj alguseks oli mõisa kõrval- ja abihoonete arv 30.

Kukruse mõisa kõige tähtsamaks omanikuks oli ajaloohuviline sõjaväelane polkovnik Robert von Toll (1802-1876).

Selle mõisa järgi on oma nime saanud kukersiit (põlevkivi), ehitusmaterjalid kukermiit (sideaine), kukersool (kattelakk) ja kukerbetoon (põlevkivituhkbetoon).

Fotod tehtud 20.07.2020

https://www.google.com/maps/@59.3863457,27.3576502,16z

kolmapäev, 26. august 2020

KABALA MÕIS

Kabala mõis (sks Cabbal või Kabbal) oli mõis Pilistvere kihelkonnas Viljandmaal.

Tänapäeval jääb mõisa ala Järvamaale Türi valla territooriumile.

Mõisa peahoone ehitati 18. sajandi teisel poolel parun Johannes (Hans) von Uexküll´i poolt.

19. sajandi algul sai mõisa omanikuks Raadi mõisa majoraathärra, kreisimarssal Reinhold Wilhelm von Liphart. Hiljem oli mõis Taubede ja Vietinghoffide omanduses.

1905.a. sügisel oli Kabala mõisas mõisnike omakaitse staap.

Alates 1923. aastast asub mõisa peahoones Kabala kool, hiljem lisandus ka lasteaed.

Ajalooliselt läbis mõisasüdant Türi-Viljandi maantee (praegu Türi-Arkma maantee).

1891.a. 4. veebruaril sündis Kabala mõisas eesti pikamaajooksja Jüri Lossmann.

Fotod tehtud 31.07.2020

https://www.google.com/maps/@58.6920202,25.6275965,17z

esmaspäev, 22. juuni 2020

HINNI KANJON

Hinni kanjon on sälkorg, mis asub Rõuge vallas Võrumaal Kahrila järve lähedal Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis.

Hinni kanjon on tähelepanuväärne seepärast, et on ainus koht Eestis, kus oja mõlemal küljel paiknevad järsud liivakivipaljandid. Kanjoni sügavus on 15–20 m ja pikkus 300 m.

Kanjoni järskudel veerudel paljandub ligi 200 m ulatuses 5–6 m kõrguste püstiste seinte või pankadena valge või mitut tooni kollakas põimkihiline liivakivi.

Tegu on Sietini kihistu parima paljandiga Eestis.

Fotod tehtud 12.06.2020

https://www.google.com/maps/@57.7649206,26.873031,15.25z

teisipäev, 16. juuni 2020

JÕGEVA MÕIS

Jõgeva mõis (sks Laisholm) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas. Tänapäeval Jõgeva vald Jõgevamaal.

Mõisa härjatalli otssein.

Nime sai mõis oma loodusliku asukoha järgi Pedja jõe saarel – saksa keelest tõlgituna Laiuse jõesaareke. Mõis rajati 16. sajandi lõpus. Esmamainimine 1601. aastal.

Mõisa vesiveski pärineb 18. sajandi lõpust. 1913. aastal asendati vesiratas turbiiniga ja hiljem lisati teine turbiin. Veski jäi seisma pärast riigimajandi kaotamist 1997. aastal.

1919. aastal võõrandamise ajal kuulus mõis krahv Manteuffelile.