KUKRUSE MÕIS

 Kukruse mõis (sks Kuckers) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval Ida-Virumaa Toila vald.

Mõis on oletatavasti rajataud aastatel 1410-1453. Esmakordne mainimine 1453. Algselt kuulus mõis Lodede suguvõsale (1410-1744).

1917-1919 oli mõisa omanik Benno von Toll kuni 1919. aasta sundvõõrandamiseni.

1923. aastal läks mõisamaa 1919. aasta maareformiga asunikutaludele ja härrastemaja põlevkivitööstuse käsutusse. 1. oktoobril 2010 avati mõisahoones polaarmuuseum SA Kukruse Polaarmõis.

Praegust härrastemaja hakati ehitama umbes 1760.aasta paiku. 19. ja 20 saj jooksul täiendati hoone arhitektuuri pidevalt. 20.saj alguseks oli mõisa kõrval- ja abihoonete arv 30.

Kukruse mõisa kõige tähtsamaks omanikuks oli ajaloohuviline sõjaväelane polkovnik Robert von Toll (1802-1876).

Selle mõisa järgi on oma nime saanud kukersiit (põlevkivi), ehitusmaterjalid kukermiit (sideaine), kukersool (kattelakk) ja kukerbetoon (põlevkivituhkbetoon).

Fotod tehtud 20.07.2020

https://www.google.com/maps/@59.3863457,27.3576502,16z

TUDULINNA KAKS KIRIKUT

Tudulinna Rahu kirik ja Tudulinna vana kirik asuvad Ida-Virumaal Alutaguse vallas Tudulinnas.

Vana kirik on mahajäetud puidust kirik, mis on arvele võetud kultuurimälestisena. Kirik valmis 1766. aastal ja 1963. aastal laiendati seda.

 Algselt Viru-Jaagupi kiriku abikirik, 1774 liideti Pühajõe kogudus ja Tudulinna kogudus taas Jõhvi kogudusega. 1867 eraldati Tudulinna ja Iisaku lõplikult iseseisvaks Iisaku kirikukihelkonnaks.

1930. aastatel lahvatas kohalikus kogukonnas "usutüli": osa Tudulinna koguduse liikmeid ei tahtnud kuulata Voldemar Kuljuse jutlusi, mida nad pidasid liiga ilmalikeks.

Seetõttu ehitati Tudulinna vana kiriku kõrvale uus kirik, mis valmis 1939. aastal.

Rahu kiriku arhitekt oli Eugen Sacharias. Kiriku kellatorn paikneb pikihoone idaküljel mitte lääneküljel, nagu tavaliselt. Kirik on võetud ehitismälestisena kaitse alla.

Nõukogude okupatsiooniaja alguses lõhuti vana kiriku torn ja kirikust riisuti inventar. Hoone ehitati hiljem ümber sovhoosi viljaveskiks.

Orel toode vanast kirikust uude üle ja remonditi aastatel 1950-1951.

Fotod on tehtud 19.07.2019

https://www.google.com/maps/@59.0375483,27.0769737,17z

JÄRUSKA SILD

Järuska sild on ainulaadne katusega puitsild mis ühendab Lemmaku küla kahel pool Rannapungerja jõge Ida-Virumaal.

Sild ehitati 2012. aastal MTÜ Vanaajamaja koostöös OÜ Hobbitoniga.

Silla puitosa püstitus toimus rahvusvahelise workshopina, kus osalesid vabatahtlid USA-st, Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Eestist.

Puitosa ehituse- ja püstitamistöödel osales üle 20 vabatahtliku, laastukatuse löömisel 50 tudengit ning põranda ja tellingute ehitamise ja mahavõtmise töödel lisaks  ligi 20 vabatahtlikku.

Fotod tehtud 19.07.2019

Kasutatud tekst https://vanaajamaja.ee/et/kogukonnaprojektid/jaruska-sild/

https://www.google.com/maps/@59.012458,27.1373758,16z

VASKNARVA KUREMÄE KLOOSTRI ERAKLA

Prohvet Eelija skeeta on Kuremäe kloostri erakla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Vasknarva külas. Vasknarva on vana küla Narva jõe alguse juures Peipsi järve ääres. Enne Teist maailmasõda elas  seal 700 inimest, oktoobris 2013 on Alajõe valla kodulehe andmetel Vasknarvas 34 elanikku.

1818. aastal ehitati Vasknarvasse esimene puukirik prohvet Eelija auks.

1867. aastal alustati Vasknarvas uue, kolme altariga Prohvet Eelija kivikiriku ehitust. Pühakoja rajamisele kulus kuus aastat ning 18. detsembril 1873 pühitseti see sisse.

Seitse kilomeetrit enne Vasknarvat asutas kloostri esimene eesseisja iguumenja Varvara (Blohhina) Keetsemani erakla haigetele ja vanadele õdedele. Mõnda aega elas ja töötas eraklas ka õnnis staaritsa, nunn Jekaterina (Malkov-Panina). 1940. aastal erakla suleti, vanad nunnad toodi aga üle Pühtitsa kloostrisse.

Teises maailmasõjas sai kirik suuri purustusi ja taastati varemetest 1970.-1980. aastatel. 2002. aasta septembris muudeti see Moskva patriarhi Aleksius II korraldusel skeetaks ning viidi Kuremäe kloostri alluvusse.

Restaureeriti ja remonditi kogu hoonetekompleks ja praegu elab eraklas kümmekond Kuremäe kloostri õde.

Fotod tehtud 19.07.2019

https://www.google.com/maps/@58.997662,27.7378642,17z

JAAMA KÜLA PÜHAKOJAD

Jaama (varem Vihtse, Wichtisby) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Jaama külas 30 elanikku, neist mitte ühtegi eestlast.

Jaama Püha Nikolause kirik ehitati 1904. aastal. Ülempiiskop Agafangeli (Preobraženski) õnnistusel pühitses Rakvere praost Aleksander Tsvetkov Jaama küla kiriku 13. augustil 1904 püha piiskopi ja imetegija Nikolaose auks.

Pühakoda rajati piiskopkonna arhitekti V. Lunski projekti järgi vabatahtlike annetuste eest. Annetajate hulgas oli ka viimane vene keiser Nikolai II, kes kinkis 600 rubla.

Pühakoda hävines sõja ajal ja jumalateenistused toimusid kalmistu kabelis, mis ehitati ümber kirikuks.

Jaama kivikiriku taastas Pühtitsa klooster ning selle pühitses 1991. aastal piiskop Kornelius.

Jaama kalmistu kabel

Fotod tehtud 19.07.2019

https://www.google.com/maps/@59.0380189,27.6760841,13z

KUREMÄE

Kuremäe küla asub Ida-Virumaal Alutaguse vallas. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kuremäel 273 elanikku, neist eestlasi 39,3%.

Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stauropegiaalne Naisklooster ehk Kuremäe klooster (ka Pühtitsa (Kuremäe) Uspenski naisklooster) rajati aastatel 1892-1895.

Teise maailmasõja ajal möödus rindejoon kirikust kõigest mõne kilomeetri kauguselt ja sakslased asutasid kloostri lähedale Kuremäe koonduslaagri.

Fotod on tehtud 18.07.2019 hilisõhtuses hämaruses.

https://www.google.com/maps/@59.1997666,27.5327362,15z

KURTNA MÕIS

Kurtna mõis (sks Kurtna) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal, tänapäeval Alutaguse vald Ida-Virumaal.

Esmamainimine 1480. aastal. Kahekorruselina historistlik liigendatud kivist mõisahoone on ehitatud 19. sajandi teisel poolel, 20. sajandil mitmeid kordi ümberehitatud ja hulk aknaid on kinni müüritud.

Mõisa kelder

Mõisa üks karjalautadest, ehitatud 18. sajandi lõpul või 19. sajandi algul.

Fotod tehtud 18.08.2019

https://www.google.com/maps/@59.2726641,27.5116902,17z

ILLUKA MÕIS

Illuka mõis (sks Illuck) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval Illuka külas Alutaguse vallas Ida-Virumaal.

Mõis rajati 1657. aastal.

19. sajandi lõpul ehitati mõisasüda esinduslikult välja. 1885-88 püstitati Friedrich Modi projekti järgi mõisa uus historistlik peahoone. Umbes samal ajal uuendati ka enamikke kõrvalhooneid.

1921. aastast tegutseb mõisa peahoones Illuka kool. Praegu kasutab mõisa kohalik põhikool ja lasteaed.

Spordi- ja majutuskompleks

1990. aastatel hooned restaureeriti. Teine restaureerimine toimus 2017. aastal.

Fotod tehtud 18.07.2019

https://www.google.com/maps/@59.2365333,27.4937025,17z?hl=et

ILLUKA KIRIK

Illuka kirik asub Ida-Virumaal Alutaguse vallas Kuremäe külas.

Kirik sai valmis 1930. aastal. Ehitust alustati juba 1885. aastal, ent plaanitava Kuremäe kloostri ehitamise tõttu keelasid võimud kiriku ehitamise.

2015. aasta suvel sai kirik 19. sajandi teisel poolel valminud oreli. See rootslaste kingitus oli seisnud Tudu kirikus paarkümmend aastat taastamist oodanud. Oreli tegi korda Ago Tint.

2016. aastal tehti Illuka kirikus põhjalik renoveerimine ja 18.06.2016 pühitses piiskop Einar Soone Illuka kiriku uue altari ja kolm vitraažakent.

Fotod on tehtud 18.07.2019

https://www.google.com/maps/@59.2168717,27.5163086,16z

JUULIKUINE PEIPSI

Lohusuu

Rannapungerja

Fotod tehtud 18.07.2019

https://www.google.com/maps/@58.9641492,27.0888586,12.75z