ÈIREESTI 1988-2018

Tallinna Raekoja plats 20.08.2018

PORKUNI MÕIS

Porkuni mõis (saksa Borkholm) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal. Praegu Tapa valla territooriumil.

1479. aastal lasi Tallinna piiskop Simon von der Borch Porkuni järve saarele rajada Porkuni piiskopilinnuse. Linnus hävitati Liivi sõja ajal. Porkuni mõisast kujunes rüütlimõis, mis kuulus oma ajaloo jooksul Tiesenhausenite, Ungern-Sternbergide, Baumgartenite ja Essenite omandisse. 1869-1919 kuulus mõis Rennenkampffidele. Mõisasüda jäi viimase mõisniku Ewald von Rennenkampffi kätte 1939. aastani.

Porkuni mõisasüda rajati piiskopilinnuse varemeist järvesaare lõunapoolsesse otsa. Peahoone rajati 1874. aastal.

Porkuni piiskopilinnuse väravatorn ja mõisa jääait.

Alates 1920. aastatest oli peahoone Porkuni vaegkuuljate kooli kasutuses.

1950. aastatel ehitati peahoone vastu uus uusklassitsistlik koolihoone.

Väljaspool järvesaart paiknev viinavabrik.

Fotod 10.07.2018

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

VAO VASALLLINNUS

Vao vasalllinnus (Vasallenburg Wack) oli kunagise Vao mõisa kindlustatud peahoone. Asub Lääne-Virumaal, Väike-Maarja vallas Vao külas.

Tornlinnus on rahatud 14. sajandi lõpus või 15. sajandi alguses Walckede aadlisuguvõsa poolt. Mõisa peahoonena oli kasutusel kuni 1770. aastateni.

Neljakorruseline tornehitis on ruudukujulise põhiplaaniga. Igal korrusel üks ruum. Esimene ehk keldrikorrus on maa all. Seal hoiti toitu ja muud moona. Linnuse teine korrus oli ettenähtud tööde tegemiseks ja eelkorrus kolmandale korrusele. Kolmas korrus oli põhiliselt elukorrus. Neljas korrus oli kaitsekorrus. Kõikide korruste vahel on vaatepiludega trepikäik. Hävinud on Vao linnuse maapealsed ringmüürid ja vallikraavid.

Tornlinnus on väga hästi säilinud, restaureeriti 1986.

Fotod 10.07.2018

KUMNA MÕIS

Kumna mõis (varem Knoobuse mõis) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.

Kumna mõis (sks Kumna) on rajatud 1620-tel aastatel. Mõisa esimeseks omanikuks oli Johan Knopius, kelle järgi on paikkonda eesti keeles vahel ka Knoobuseks kutsutud.

1910-tel aastatel püstitati vanast peahoonest põhja poole kahekorruseline neoklassitsistlik uus peahoone. Uus peahoone sai täies mahus valmis alles 1920-tel aastatel, seega peale mõisate võõrandamist, mis jättis Kumna mõisasüdame puutumata. Kaasajal on säilinud nii vana kui ka uus peahoone.

Fotod 30.07.2018

VISBY KATEDRAAL

Visby katedraal (Visby Sankta Maria Kyrka) ehitati 12. sajandil ja pühendati Neitsi Maarjale. Kujundati ümber 13. sajandil praegusele kujule ja selle avas ametlikult Linköpingi piiskop 1225. aastal.

Fotod 2.07.2018

KILTSI MÕIS

Kiltsi mõis (sks Schloß Aß, Schloss Ass, ka Gilsenhof) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal. Tänane Väike-Maarja vald Lääne-Virumaal.

Mõisa on esmakordselt mainitud 1466. aastal. 1784. aastal omandas mõisa major Hermann Johann von Benckendorff, kes rajas linnusemüüridele uue mõisa peahoone. 1816-1846 kuulus mõis meresõitjale ja õpetlasele Adam Johann von Kruseneternnile, kes suri Kiltsis 1846. aastal. A. J. Von Krusensterni pojatütar krahvinna von Rüdiger müüs mõisa 1911. aastal Alfred von Uexküll-Gyldenbandile, kes oli ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik.

1920. aastast alates asub lossis kool.

Teenijatemaja.

Fotod 10.07.2018.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/