VÕNNU ORDULINNUS

Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; sks Wenden, vk Кесь) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis.

Ehitamist alustati arvatavasti 1209. aasta paiku.

Kõige ulatuslikumad ehitustööd ordulinnuses toimusid Wolter von Plettenbergi valitsusajal (1494-1535), mil linnus kohandati ümber tulirelvadega peetavaks sõjaks.

Fotod tehtud 26.10.2019

https://www.google.com/maps/@57.3134413,25.2680757,17z

MÄRJAMAA ÕIGEUSU KIRIK

Märjamaa Jumalaema Kaitsmise kirik asub Märjamaal, Rapla maakonnas.

Kirikuhoone ehitati 1891-1892. aastal (nurgakivi pandi 30.08.1891), kogudus asutati 1886 ja tegutses 1960. aastateni.

Fotod tehtud 24.04.2020

https://www.google.com/maps/@58.899812,24.4189812,18z

KUUSKIKU MÕIS

Kuusiku mõis (sks Saage) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval Rapla vald, Raplamaa.

Esimesed teated Kuusiku mõisast on aastast 1467, kuulus Wrangellidele.

Aastast 1820 sai mõisa omanikuks Georg von Lillenfeld. Lillenfeldide perekonna valduses kuni 1919. aasta sundvõõrandamiseni.

Tänaseni säilinud puidust barokse härrastemaja lasid 18. sajandi viimasel veerandil ehitada Hastferid. 

Lillenfeldide ajal rekonstrueeriti mõisahäärberit korduvalt – lisati nii klassitsistlukke kui ka historitsistlikke (uusgooti) elemente.

1924. aastast tegutses mõisa peahoones Riigi Põllutöö Katsejaam. Seoses sõjaväebaasi ja lennuvälja ehitamisega Kuusikule 1940. aastal, kasutati mõisahoonet vene lendurite elamuna. Viimati tegutses härrastemajas lasteaed.

Viinavabriku varemed 

 Mõisa tall

Fotod tehtud 7.02.2020

https://www.google.com/maps/@58.9702725,24.7283107,17z

KEAVA LINNAMÄGI

Keava linnamägi asub Raplamaal Kehtna vallas Linnaaluste külas.

Linnuse rajamise ajaks peetakse I aastatuhande lõppu m.a.j. Järskude nõlvadega kruusaseljandiku osa suhteline kõrgus, kuhu linnus rajati, ulatub 13,6 meetrini. Mõlemale otsale kuhjati 2,5 m kõrgused vallis ja nende välisjalamile kaevati kraavid. Järsu seljakunõlva kõrgus on seal 15-18 meetrit.

Linnusel teostati arheoloogilised uuringud aastatel 2001-2006. Väljakaevamised tuvastasid, et linnamägi oli linnuse asemena kasutusel 5. kuni 13. sajandini. Arheoloogilistel väljakaevamistel on linnamäel tuvastatud viis erinevat ehitusjärku.

Keava linnuse juurest avastatud asulat on pindala, kultuurkihi ulatuse ja paksuse ning rohkete leitud savinõukildude tõttu peetud üheks Eesti ala suuremaks viikingiaegseks (9.-11. sajandi keskpaik) asustuskeskuseks.

Linnuse ajalugu on huvitav ja pikemalt saab lugeda

https://et.wikipedia.org/wiki/Keava_linnam%C3%A4gi

Fotod tehtud 7.05.2020

https://www.google.com/maps/place/Keava+linnam%C3%A4gi/@58.9495481,24.9381226,15z/data=!4m5!3m4!1s0x4692d507bc47b25b:0x1baf1822b688d6ac!8m2!3d58.9504197!4d24.9498063