KAISMA MÕIS

Kaisma mõis (sks Kaisma) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal, tänapäeval Põhja-Pärnumaa vald Pärnumaal.

Mõis oli olemas juba 1601. aastal. Häärber ja viinavabrik hävinesid 1905.aastal. Säilinud on paekivist ait 19. sajandi algusest ja maakividest tallihoone. Säilinud puidust peahoone võib pärineda 19. sajandi lõpust ja on kasutusel olnud sidekontorina, kolhoosikeskusena…

Kaisma mõisavalitseja perekonnas sündis eesti geoloogia aluste rajaja Friedrich Schmidt (1832-1908).

Mõisa kelder

Tall-laut (üks tiib)

Fotod tehtud 16.06.2019

https://www.google.com/maps/@58.686846,24.7765467,18z

PETSERI KLOOSTER

Petseri klooster (vk Псково-Печерский монастырь, 'Pihkva-Petseri klooster') on õigeusu mungaklooster Petseri linnas. 16. sajandist on see olnud Setumaa traditsiooniline usukeskus ja palverännakute sihtkoht.

Liivimaa sõja alguses (1558-1565) rajati kloostri ümber müürid ning see muutus tähtsaks kaitserajatiseks. Kloostrit kindlustati viimati Põhjasõja ajal, mil kloostri ümber rajati bastionid.

Nikolai väravakirik (Церковь Николы Вратаря)

Kloostri asutamise ajaks peetakse 1473. aastat, mil pühitseti sisse Jumalaema Uinumise peakirik – koobaskirik, mille praegune fassaad pärineb 18. sajandist.

Suur kellatorn (Большая звонница)

Klooster ehitati ulatuslikumalt välja 16. sajandi keskpaigas kloostriülea Korneliuse (Kornili) ajal (1529+15709, kes suri märtrisurma tsaar Ivan IV käe läbi.

Väravast alla Jumalaema Uinumise kirikuni viiv Veretee.

Jumalaema Uinumise koobaskirik (Успенская пещерная церковь)

Miikaeli peakirik (Михайловский собор)

Munkade elumajad

Fotod tehtud 25.07.2019

https://www.google.com/maps/@57.8121015,27.6061716,15z

SINDI KIRIK

Sindi Jumalaemailmumise kirik on õigeusu kirik Sindi linnas Pärnumaal.

Kirik valmis 1899. aastal ja ehitati Moskva kaupmehe R. Schöni ja Sindi kalevivabriku kulul.

Pärast koguduse likvideerimist 1962. aastal hakkas kirik lagunema. 1980. aastatel oli kirikul veel neli torni. 1990. aastate algul uuendati osaliselt kiriku katusekonstruktsiooni. Siis likvideeriti nelitise kohal olev kuppel ja asendati sirge katusekattega.

Fotod tehtud 16.06.2109

https://www.google.com/maps/@58.4044961,24.6469448,17z

KÄSMU

Fotod tehtud 17.07.2019

https://www.google.com/maps/@59.6054477,25.9094683,14z

VOORE MÕIS

Voore mõis (sks Forby) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal, tänapäeval Saue vallas Harjumaal. 

Esimene mainimine 1569. aastal. Arhailine barokne kompleks.

Härrastemaja on kõrge poolkelpkatusega, lihtsa fassaadikujundusega kivist ühekordne hoone. Peafassaadile liitub ümarsammastega portikus. Algselt keskse mantelkorstnaga hoone ehitati ümber 18. sajandi keskel, seejärel veelkord sajandi lõpul.

 18. saj lõpus kuulus mõis von Dahlidele, kelle käest ta siirdus von Frey aadliperekonna omandusse. Alates 1880test aastatest kuulus mõis von zur Mühlenite suguvõsale. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander von zur Mühlen.

Viinaköök

Fotod tehtud 10.06.2019

https://www.google.com/maps/@59.2601426,24.5820509,15z

ÜKSNURME MÕIS

Üksnurme mõis (sks Uxnorm) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval Saku vallas Harjumaal.

Mõis asutati 1630. aastal. Mõisa esmaomanik oli Heinrich Hastfer. Mõisal oli mitmeid omanikke. 1882 läks mõis naabruses asuva Saku mõisa omanikele von Baggehufwudtidele. Alates 1900. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Antropoffite aadlipere valduses.

Mõisa kahekorruselise peahoone ehitasid 1860 von der Pahlenid. Esinduskorruseks ehk peakorruseks oli mõisahoones teine korrus. Mõisal oli hulganisti kõrvalhooneid.

Fotod tehtud 10.06.2019

https://www.google.com/maps/@59.2816247,24.6287346,17z

KEILA KIRIK

Keila Mihkli kirik asub Keila linnas Harjumaal.

Taanalsed valisid Keila mäe Vomentakae kihelkonna kiriku asukohaks. 13. sajandi esimesel poolel rajati esialgne kirik puust ja pühendati peaingel Miikaelile. 1452. aastal läks Keila kirik Tallinna Toomkiriku alluvusese Tallinna Komtuurkonna alluvusse.

Liivi sõja ajal 1558 kirik rüüstati ja purustati. Aastaks 1596 kirik taastati.

Kirikuaias on mitu hauakabelit, mis on rajatud pärast 1772. aastat, kui kirikutesse matmine keelati.

Tänapäevase välimuse sai kirik 1851. aastal. Kiriku sees lõppesid viimased suuremad ehitustööd 1939. aastal. Torn on koos ristiga 50 m kõrge, tornikiivrit remonditi aastatel 2004-2005, 2017 sai kirik uue, kolmanda kella.

Keila kirikuaia Vääna mõisa kabel.

Fotod tehtud 7.06.2019

https://www.google.com/maps/@59.3079242,24.4290423,18z