Kaisma
mõis (sks Kaisma) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal, tänapäeval
Põhja-Pärnumaa vald Pärnumaal.
Mõis
oli olemas juba 1601. aastal. Häärber ja viinavabrik hävinesid 1905.aastal.
Säilinud on paekivist ait 19. sajandi algusest ja maakividest tallihoone. Säilinud
puidust peahoone võib pärineda 19. sajandi lõpust ja on kasutusel olnud
sidekontorina, kolhoosikeskusena…
Kaisma
mõisavalitseja perekonnas sündis eesti geoloogia aluste rajaja Friedrich
Schmidt (1832-1908).
Mõisa
kelder
Tall-laut (üks tiib)
Fotod tehtud 16.06.2019
Pildil näha olev punase "mõisahoone" ehitas mõisnik Oldekop peale 1905. aastal ülevalt Idast tulnud ja kanget eesti keelt rääkinud "õigusemõistjate" poolt mahapõletatud mõisamaja, ajutiseks elamuks... Mõisa asukoht on aerofotodelt Maa-ameti kaardirakendusest tänagi näha, pargis taga poolt.. - see ootas uut mõisahoonet, pidi tulema maakivist.. Kuid Tsaari poolne hüvitusrahade otsusega venitamine ja hilisem rahade väljamaksmise viivitamine... lõi olukorra, et enne saabus 1922, kui mõis tükeldati ja jagati... Veel 1960-70-ndatel oli seal ümerkeldri juures näha suured kivihunnikud... piltidel ei ole enam näha purskaevu - see mulda täis aetud, kuid siiani olemas... (tuvastasime selle veel sügisel seal platsil...)
VastaKustutaMõisapõletamise jutud olid meie suguvõsa harul seal ehedad... vanaema vanim õde oli sündinud 1901 ja see põleng oli ta esimene mälestus... kui kõik pereliikmed talvises öös mõisa päästma läksid... sest mõisnik oli rahvamees, kes valdas vabalt eesti keelt ja meelt... Põletajad, kes olid kaimalöe tulönud peale Järvakandi mõisa mahapõletamist, saadi kätte kui nad Pööravere mõisa parajasti põletasid... omakohus oli karm... sest põletajad olid väga võõõõõõrad.. ja ei osanud seletada miks nad seda tegid... rahvas hoidis neid nüpeldatud põletajaid kinni kuni kordnikud hobustega kohale jõudsid...
VastaKustutaSuur tänu huvitavate kommentaaride eest :)
VastaKustuta