MEENUTUSI HAAPSALUST

Täna, kuu aega tagasi....

KOSTIVERE MÕIS

Kostivere mõisa  (Harjumaa, Jõelähtme vald) on esmamainitud 1379. aastal. Keskajal kuulus mõis Pirita kloostrile. 16.-17. sajandil oli mõis Freytagide ja Hastferote omanduses. Peale Põhjasõda oli mõisal Maardu mõisaga ühised omanikud (kuulusid Vene keisrinna Katariina majanduskontorile, 1729. aastast Hermann Jensen Bohnile, aastast 1747 von Brevenite aadlisuguvõsale). 1772. aastal omandas mõisa Johann von Brevern, kes püstitas sinna 1770-80tel kahekorruselise varaklassitsistliku peahoone ja arvukalt kõrvalhooneid.

1843. aastal omandas mõisa Johann von Gernet, 1850tel läks mõis von Rosenite aadliperekonna valdusesse. Sel ajal ehitati hoone vasakust otsast pikemaks.

1905. aasta ülestõusu ajal mõisahoone põletati. 1907 omandas mõisa Alexander von Dehn. Põletatud hoone taastati enamjaolt algsel väliskujul.

Pikka aega asus mõisas Kostivere Ambulatoorium. Praegu tegutseb seal Kostivere Kultuurimõis.

2014 aasta 1. novembril oli Kostivere mõisa taasavamine peale jaanuaris alanud esimese ja teise korruse trepihalli restaureerimist.

http://www.mois.ee/harju/kostivere.shtml

Fotod 20.08.2017

ANIJA MÕIS

Anija mõis oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal (asutatud peale 1355. aastat). Tänapäeval Harjumaal Anija vallas.

Anija mõisa praegune klassitsismi sugemetega barokne kahekorruseline peahoone valmis aastatel 1800-1802, mil mõisaomanikuks oli Matthias Staël von Holstein. 19. sajandi teisel poolel pikendati hoonet vasakpoolsest otsast köögiploki juurde ehitamisega. Heimatstiilis veranda (praegu praktiliselt varemeis) lisati tagaküljele 20. sajandi algusel.

Aasta peale 1905. aasta revolutsiooni müüs parun Arthur von Ungern-Sternberg (* 1853) mõisa Kuramaa kubermangu Lielblidene mõisa pärijannale, vürstinna Mary von Wahlile (sündinud vürstinna Lieven; 1886-1967), kes oli samal aastal abiellunud Pärnu-Viljandi kreisisaadiku Nikolai von Wahli poja Otto von Wahliga (1871-1936).

Võõrandamise järel kolis 1924. aastal peahoonesse kool, mis tegutses seal kuni 1975. aastani. Osaliselt kasutas peahoone ruume ka kolhoosikontor ning alates 1975. aastast oli hoone sovhoosi osakonnakontor.

Kool avati taas 1990, aastal ja tegutses mõisas 2002. aastani. Praegu asuvad mõisahoones kohalik rahvamaja ja raamatukogu. Mõisakeskus kuulub Anija vallale.

Fotod 20.08.2017

https://et.wikipedia.org/wiki/Anija_m%C3%B5is

PUU

Maardu mõisa tamm.

Fotod 20.08.2017

LÄÄNE-NIGULA PÜHA NIKOLAUSE KIRIK

Lääne-Nigula Püha Nikolause kirik on ehitatud 13. sajandi teisel poolel Saare-Lääne piiskopkonna arhitektuuri tavade kohaselt. 1760.aastal valmis barokse portaaliga nelinurkne läänetorn. 1809. aastal sai kirik tulekahjus kannatada. Hävis tornikiiver, katus, pikihoone võlvid, kannatada said käärkamber ja sisustus. 1816. aastani kestis kiriku taastamine. Koos sisustusega taastati kirik 1824. aastal. 1882. aastal valmis kullatud ristiga tornikiiver. Torni kõrgus on 52,2 m, sellest kiiver 26,7 m.

Vabadussõja mälestussammas on kirikuaia vahetus naabruses. Meeldiv on see, et on meeles peetud kõigis 20. sajandi kolmes sõjas langenuid ja ka küüditatuid.

Fotod on tehtud 28.07.2017.

PALIVERE MÕIS

Palivere mõis (saksa keeles Pallifer) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal. Esmakordselt on seda mainitud 1493. aastal. Mõis kuulus eri aegadel Bergidele, Luederitele ja Pilar von Pilchaudele. 1909. aastal omandas mõisa Woldemar von Hunnius. 1919. aastal valdus võõrandati. 

Mõisa kivist peahoone püstitati 1845. aastal ja algselt oli see ühekorruseline, välja arvatud keskosa. 1923. aastal avas Eesti Lastekaitseühing mõisas lastekodu ning 1960. aastast oli seal eriinternaatkool. Sellel ajal ehitati hoone tervenisti kahekorruseliseks.

1992. aastal toodi esimesed neli last taas lastekodurühma. 1993.aastal võeti päevakorda Palivere Laste- ja Noortekodu loomine. 1994.a. kinnitati selle põhimäärus.

Praeguse seisuga kihab internet teabest, et Palivere mõisas pakutakse majutus-, toitlustus- ja ekskursiooni teenuseid. Mõis aga on müügis ja majas ei toimu midagi – valitseb vaikus ja kurbus…..