teisipäev, 30. aprill 2019

HÕREDA MÕIS


Hõreda mõis (saksa k Hoerdel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval Raplamaa Rapla Vald.
Mõisa tekkimist on mainitud 1627. aastal, kui Sikeldi ja Lellapera mõisast eraldatud Hõreda müüs 1626. aastal Kaarli mõisa omanik Karl Hastfer Hõreda küla maanõunikule ja Eestimaa rüütelkonna peamees vabahärra Berend Taubele.



1812. aastal valmis Gideon von Staali rajatud mõisa esinduslik, Põhja-Eesti üks kaunim ja suursugusem varaklassitsistlik härrastemaja.

1919. aasta võõrandamisel olid mõisa omanikud Stackelbergid. Küll aga 1917. aasta lõpus mõisate natsionaliseerimisel võttis Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täidesaatev Komitee Stackelbergidelt Hõreda mõisa rahumeelselt üle.


Pärast lõplikku võõrandamist 1922. aastal määrati Hõreda mõisa südamik Vabadussõjas teeninud Viktor Liivakule. 1925. aastal läks Hõreda mõis üle Põllutööministeeriumile, mis korraldas poole aasta jooksul müügi kohalikele elanikele ja suure osa varast ostis tagasi endine omanik Patrick Stackelberg. Tänapäeval kuulub mõisasüda eravaldusesse.


Viinavabriku varemed.


Fotod tehtud 18.04.2019



VIRTSU VASALLILINNUS


Virtsu vasallilinnus oli linnus Saare-Lääne piiskopkonnas Virtsus. Tänapäeval Pärnumaal Lääneranna vallas.





Kantsi funktsiooniks oli kontrollida ning turvata mandri ja saare vahelist laevaliiklust.
Kastellitüüpi linnus oli ruudukujuline, kirde- ja edelanurgas asusid kolmekorruselised flankeerivad ümartornid, mille ülaosad olid sakmelise rinnatisega. Kahekorruselist konvendihoonet ümbritses ühe korruse kõrgune ringmüür. Langesillaga suletav värav asus nii linnuse kui seda ümbritseva zwingeri lõunamüüris. Kahe värava vahel oli nn hundiauk.




Linnus ehitati tõenäoliselt 15. sajandi keskel. Kirjalikes allikates mainitakse linnust 1465. aastal, kui ürikutes on juttu Konrad Uexkülli pärandi jagamisest poegade vahel.
Lõplikult purustati linnus Vene vägede poolt 1570. aastatel. Võimalik, et mingisugused hoone olid linnusel ka pärast lõplikku purustamist Liivimaa sõja ajal. Arheoloogilisi uuringuid on linnuses tehtud aastatel 1891, 1976-77 ja 2014.





Fotod tehtud 27.04.2019

Pikemalt saab lugeda, linnuse plaani ja mudelit vaadata

esmaspäev, 29. aprill 2019

INGLISTE MÕIS


Ingliste mõis (saksa k. Haehl) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval Raplamaal Kehtna vallas.



Esmakordselt mainitud 1526. aastal, mil see kuulus Anrepite suguvõsale. Keskajal asus seal arvatavasti kivist peahoonega linnus.



1760. aastail ehitati barokne ühekorruseline kivist peahoone, mille vasak tiib  ehitati keskaegse vasallilinnuse alusmüürile. 1905.a. ülestõusu ajal põletati mõisahoone. Hoone taastati veidi muudetud kujul.




Pärast võõrandamist töötas hoones kool. 1984. aastal põles ehitis uuesti, mille järel taastati küll hoone välimus, kuid mitte interjöör. Praegu eravaldus.





Mõisa kõrvalhoonetest on säilinud vaid varemed. Pika kaaristuga aidast on originaalkujul säilinud vaid otsad, keskosa on muudetud.


Fotod tehtud 18.04.2019

VEEL RIIA LINNA







Fotod tehtud 23.03.2019

reede, 5. aprill 2019

VÄINA JÕE SUUE


Daugava jõgi ehk Väina jõgi on 1020 km pikk ja kulgeb läbi Venemaa, Valgevene ja Läti. See on Läti suurim jõgi. Suubub Läänemere Liivi lahte, Riia asub jõe kaldal. Riia sildade juures on jõe laius 700 m, Jõeoru laius alamjooksul 5-6 km.




Vaade linna poole.


Dünamünde tsistertslaste mungaklooster asus Väina (Daugava) jõe suudmealal ja kujunes Riia linna ning Liivi ordu vahelistes lahkhelides oluliseks teguriks. Kloosti ehitamist mainitakse 1202 ja 1208 aastal. Klooster rajati Püha Nikolause mäele. 1305 müüs klooster kõik oma valdused Liivi ordule, kes kloostri hooneid veeldi kindlustades pani aluse Dünamünde ordulinnusele. Dünamündest lahkunud mungad asutasid Padise kloostri.