1672
ja 1688. aasta teede kirjelduse järgi oli kõrts-postijaamadega varustatud
Tallinn-Pärnu, Tallinn-Keila-Haapsalu ja Tallinn-Narva maantee. Postijaamade
võrk oli loodud 2…4 miiliste (15…30 km) vahemaade järgi. 18. sajandi I poolel
korraldas Vene valitsus postiasjanduse ümber. 1714 avati postiliiklus Peterburi
ja Riia vahel Narva ja Tartu kaudu. 1775.aasta seadusega loodi riiklikud
postiametid. Postiameti üheks tähtsaks ülesandeks reisijate veol posthobustega
oli postimajade ehitamine, mis pidi kindlustama reisijatele öömaja. Selliste
majade ehitamine algas Peeter III valitsusajal. 18.sajandil ehitati postijaamu
puidust, 19.sajandil põhiliselt kivist.
Postijaamade
asukohad olid 19.sajandi alguseks kujunenud kohtkindlaks, vahemaad oli 20...30
kilomeetrit.
Jõelähtme
postijaam on ehitatud 1822-1824. Ehitamisel on lähtutud tüüpprojektist.
Postijaama
aidahoone
1870.aastal
postijaam suleti, sest valmis Tallinn-Peterburi maantee ning postijaamade
ülesandeid hakkas täitma raudteejaam. 1871. aasta märtsis ostis parun Ungern
–Sternberg 2100 hõberubla eest Jõelähtme hoonetekompleksi ja postijaama
kasutati kui mõisamajapidamist. Peale mõisate võõrandamist asus 1923. aastal
postijaama Jõelähtme vallavalitsus, kõrvalhooneid hakkasid kasutama
ümberkaudsed asunikupered.
1924 avati samas
Jõelähtme postiagentuur.
Fotod tehtud 18.05.2019
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar