KUNDA

Tsemenditehase Port Kunda töölisasula esimene puukirik (hiljem nimetatud Kunda kabeliks) ehitati 1904. aastal parun Girard de Soucantoni eestvedamisel Kunda Kukerpallimäele, mõisamaadest eraldatud alale maantee ja jõeoru vahel. 23. detsembril 1918 dessandi mürsutabamusest põles kabel maani maha. Sada aastat hiljem paigutati sinna suur mälestuskivi. Varsti järgnes kivile mälestusplaadi “Kunda kabel 1904–1918” kinnitamine.

Kunda vennashaua alguseks võib lugeda 3. novembrit 1940. Sellel kuupäeval maeti siia ümbruskonnast ümber nn valge terrori ohvrid. Väljakaevamisi tehti Siberi ja Tigapõllu külade läheduses asuvates metsades ja ka Kunda Kolgametsas. Kokku maeti viis punategelast. Aastaid hiljem kinnitab mälestustahvel, et siia on maetud seitse punast meremeest.

http://www.monument.ee/kunda-linn/kunda-vennashaud

Kunda sadama ajalugu ulatub aastasse 1805, mil Vene keiser Aleksander I andis ukaasiga loa rajada Kunda sadam. Jõesuudme kõrvale ehitati sadamasild ja Port-Kunda sadam alustas tööd.

Kunda jõe ürgorus asuv Lontova seikluspark. Kohtusin esimest korda ripptrepiga. Ühe jala usaldasin sinna asetada…

Fotod tehtud 5.05.2019

https://www.google.com/maps/@59.5099501,26.538369,14z

KUNDA KIRIK

Kunda Kolmekuninga kirik on Lääne-Virumaal Kundas asuv luteri kirik.

Historistlikus stiilis kiriku ehitamist alustati 1927. aasta. Arhitekt Ernst Gustav Kühnert.

Kiriku teeb ainulaadseks kiriku kell, mis ripub konsooliga kirikutorni välisküljel. Kirikukell valmis 1937. aastal Fr. Krulli masinatehases. Kella remonditi 2006. aastal.

Teiseks omapäraks kiriku juures on altari asetus läänes ja uks idas.

Fotod tehtud 5.05.2019

https://www.google.com/maps/@59.5035699,26.5341555,16.5z

JÕELÄHTME POSTIJAAM/VALLAMAJA

1672 ja 1688. aasta teede kirjelduse järgi oli kõrts-postijaamadega varustatud Tallinn-Pärnu, Tallinn-Keila-Haapsalu ja Tallinn-Narva maantee. Postijaamade võrk oli loodud 2…4 miiliste (15…30 km) vahemaade järgi. 18. sajandi I poolel korraldas Vene valitsus postiasjanduse ümber. 1714 avati postiliiklus Peterburi ja Riia vahel Narva ja Tartu kaudu. 1775.aasta seadusega loodi riiklikud postiametid. Postiameti üheks tähtsaks ülesandeks reisijate veol posthobustega oli postimajade ehitamine, mis pidi kindlustama reisijatele öömaja. Selliste majade ehitamine algas Peeter III valitsusajal. 18.sajandil ehitati postijaamu puidust, 19.sajandil põhiliselt kivist.

Postijaamade asukohad olid 19.sajandi alguseks kujunenud kohtkindlaks, vahemaad oli 20...30 kilomeetrit.

Jõelähtme postijaam on ehitatud 1822-1824. Ehitamisel on lähtutud tüüpprojektist.

Postijaama aidahoone

1870.aastal postijaam suleti, sest valmis Tallinn-Peterburi maantee ning postijaamade ülesandeid hakkas täitma raudteejaam. 1871. aasta märtsis ostis parun Ungern –Sternberg 2100 hõberubla eest Jõelähtme hoonetekompleksi ja postijaama kasutati kui mõisamajapidamist. Peale mõisate võõrandamist asus 1923. aastal postijaama Jõelähtme vallavalitsus, kõrvalhooneid hakkasid kasutama ümberkaudsed asunikupered.

1924 avati samas Jõelähtme postiagentuur.

Fotod tehtud 18.05.2019

https://www.google.com/maps/@59.440241,25.1420099,16.83z

TAMMEALUSE HIIS

Tammealuse hiis e Samma hiis asub Lääne-Virumaal Samma külas. Samma hiiest on alguse saanud muistsete pühapaikade taasavastamine ja kaitsmine.

Vana tamm, mille ümber olevat tantsitud, sai kunagi 1920. aastatel juba õõnsana tulega hukka. Selle asemele on kasvanud uus.

Urikivi

Orus asuv tervendava veega Samma Silmaallikas – vähese veega kuigi voolab kokku kolmest lättest -  ja Roostallikas.

Fotod tehtud 5.05.2019

https://www.google.com/maps/@59.4198458,26.697621,14.5z

PUHTULAID JA MERI

Fotod tehtud 27.04.2019

https://www.google.com/maps/@58.5615846,23.5429618,14z

PADA MÕIS

Pada mõis (sks Paddas) asus Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas. Tänapäeval Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Pada külas.

Esimesed teated mõisa kohta aastast 1505. 1620 aastateni oli mõis Löwenwoldede ja seejärel Bellingshausenite käes. 18 saj. keskel läks mõis pärandusena Stackelbergidele. Mõisasüdame lasi 1760....1770 aastail suurejooneliselt välja ehitada krahv Otto Magnus Stackelberg.

Mõisa härrastemaja valmis 1782, projekteeris Venemaal töötanud prantsuse arhitekt Jean-Baptiste Vallin de la Mothe. Uhke hoone kaunimaks osaks oli 3-korruseline keskrisaliit, mida kroonis kolmnurkfrontoon. Eenduvad risaliidid olid ka maja mõlemal tiival.

1803. a müüs krahv Gustav Ernst Stackelberg mõisa krahv Peter von Manteuffelile. Krahv ehitas lennumasina ja tegi mõisateenija osavõtul lendamise proovigi (nagu Jaan Tatikas. H.T.)

1894. a läks mõis Schillingite valdusse. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli parun Alfred Otto Schilling.

Mõisa peahoone põletati 1917. a. Sellest ajast varemeis. Arvati, et parun pani mõisa ise põlema. See oli rikkaim mõis ümbruskonnas, omas ka viinavabrikut.

Fotod tehtud 5.05.2019

Kasutatud kirjandus: https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/pada-padagas-moisate-ajal-paddas-iidne-kula-padaorus?id=66476660

https://www.google.com/maps/@59.4262263,26.7037171,15z

ANGERJA VASALLILINNUS

Angerja vasallilinnuse varemed Raplamaal Kohila vallas Angerja külas.

Linnus oli piklik tornitaoline kahe ruumiga ristkülikukujuline, kahe meetri paksuste välisseintega kahekorruseline ehitis, mille all asusid keldrid.

Linnus rajati 14. ja 15. sajandil, oletatavasti ehitatud Kudeselide suguvõsa poolt. Hiljem korduvalt ümber ehitatud. 1451-1455 kuulus linnus Saksa ordule. Arvatakse, et linnus hävis Liivi sõjas.

Fotod tehtud 18.04.2019

https://www.google.com/maps/@59.1752724,24.8535159,17z

PUHTULAIU LOODUS

Fotod tehtud 27.04.2019

MAIDLA MÕIS

Maidla mõis (sks Maidel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval Raplamaa Rapla vald.

Esmamainitud 1452. aastal oli mõis ilmselt välja ehitatud kindlustatud elamuna e väikelinnusena, millest on säilinud hilisema hoone hiigelpaksude seintega keldriruumid.

16. sajandil kuulus mõis von Maydellidele, kust pärineb ka mõisa nimi. Mõisa kahekorruseline barokne kivist peahoone on ehitatud arvatavasti 18. sajandi teisel poolel.

1919. aastal võõrandati mõis Joseph von Maydellilt; hiljem on see kuulunud nii Vabadussõjas osalenud taanlasest kolonelile Borgelinile kui ka tollsele Vabariigi riigitegelasele Karl Selterile.

Alates 1946. aastast tegutses mõisas lastekodu, mis sulges oma uksed 2012. aastal.

Fotod tehtud 18.04.2019

https://www.google.com/maps/@59.0506212,24.8926858,16.12z

VIRTSU MÕIS

Virtsu mõis e. Vana-Virtsu mõis (saksa k Schloß Werder, Alt-Werder) oli rüütlimõis Hanila kihelkonnas Läänemaal. Tänapäeval Pärnumaa Lääneranna vald Virtsu alevik.

Esimesed teated mõisast 1459. aastast, oli von Uexküllide pärusomandina 1586. aastani.

1777.a. ostis Vana-Virtsu mõisa Karl Thure von Helwig, kes kujundas nooblilt välja mõisasüdame ja veidi hiljem ka lähikonda jääva Puhtulaiu. Mõis pärandus enne 19. sajandi keskpaike Uexküllidele ja jäi nende kätte Eesti Vabariigi alguseni.

Mõis hävis 1917. aastal. Praegu kasutab mõisa keldreid „Mutionu baar“.

Tall-tõllakuur 

 Mõisa aidahoone

Fotod tehtud 27.04.2019

https://www.google.com/maps/@58.5805939,23.5350943,16.25z