Aas-kurereha (Geranium pratense) oma juunikuises lihtsas kauniduses.
Fotod juuni
2020
neljapäev, 20. juuni 2024
kolmapäev, 19. juuni 2024
PUTUKAD ÜHELT JALUTUSKÄIGULT
Üks jalutuskäik ja selle jalutuskäigu ajal pildile püütud putukad.
Ennelõunane aeg ja neid, keda kohtasin on üllatavalt vähe.
Tõsi, neid väikseid siniseid liblikaid lendles rohkem, kui see pildile jäänud isend.
Fotod
18.06.2024 poole tunni jooksul jäädvustatud.
teisipäev, 18. juuni 2024
TAAGEPERA JAANI KIRIK
Taagepera Jaani kirik asub Ala külas, Tõrva vallas, Valgamaal. Kirik ehitati 1674.aastal.
Puust pühakoja asemele lasi Otto von Stackelberg
ehitada kivist kabeli – praeguse Taagepera Jaani kiriku, mida mõnikord ka Ala
kirikuks nimetatakse tema asukoha järgi.
Kirikus on alles kell, mis valati 1593. aastal
Tallinnas Hindrik Hartmanni valukojas. Vana kell on pragunenud ja seda säilitatakse
mahavõetuna. Meie külastus Taagepera kirikusse toimus uue kella
sisseõnnistamisele eelnenud päeval.
Barokne alatarisein kirikus pärineb tõenäoliselt
Rootsi ajast ehk Taagepera praeguse kiriku ehitamise ajast. Altarimaali ostis
19.sajandi keskpaiku kohaliku mõisa uus omanik Bernhard von Stryk. Kirik sai
samal ajal ka lühtrid von Stryki poolt soetatuna.
Kirikus asub 1863.aasta juuli kuust viie registriga
oreli, mille ehitas Tartu meister Ernst Kessler ja oreli ehitamise kulud kandis
von Stryk. Vana oreli ostis ära kohalik talumees Lupe Ott ehk Ott Kokamägi, kes
mängis orelit nii kodus kui ka jumalateenistuste ajal uuel orelil Taagepera
kirikus.
Ala surnuaed Taagepere kiriku kõrval rajati
tõenäoliselt 1773.aastal. Surnuaia lõunapoolses osas asub Mats Erdelli kabel. Sõnni
talu omanik ja esimene eesti soost mõisnik Mats Erdell rentis 1830. aastal
Helme kihelkonna Patküla mõisa ja variisiku von Stryki abiga sai endale ka
Roobe mõisa pandipidaja õigused. Hiljem ostis Matsi poeg Hans Erdell Roobe
mõisa päriseks ja sai sel moel esimeseks eesti soost rüütlimõisa omanikuks.
1990. aastal taasavati kiriku kõrval Vabasussõja
ausammas. 1934. aastal püstitatud mälestusmärk lõhuti 1940. aastal. Taastatud
sammas on üldvaates sarnane esialgsega.
Fotod 08.06.2024
Kasutatud materjal:
kolmapäev, 5. juuni 2024
teisipäev, 4. juuni 2024
TÄNANE PILDIRETK
Ma olen tihti niimoodi välja kõndima läinud, et tuleb tahtmine ja lähen… Vaatan palju termomeeter väljas kraade näitab, süvenen oma riietusse, et ei oleks külm – kui soe on, siis saab alati riideid vähemaks võtta. Täidan oma veepudeli kaasavõtmiseks, telefon, fotokas ja lähen… Tihti olen mingi otsuse teinud kuhu suunduda. Mu lähikonnas on 5 teed, mida mööda ma omi retkesid teen – variatsioonidega mööda metsateid või suisa läbi metsa…
Täna
toimisin samal moel – otsus, asjad kaasa ja minek. Esimese saja meetri peal kaldusin
vaistlikult plaanitust veidi kõrvale… Peibutajaks oli vana mõisapark, mis
värskelt niidetud. Rästad tundsid end mõnusalt vanade puude all, aga pildile ma
neid hästi ei saanud… Tiigid kutsusid mind, lootsin pardipoegi või sõtkapoegi
näha… Nägin vana isaparti, keda minu lähedal viibimine veidi häiris.
Iidsete pargipuude tüvedel toimiv elu – püüd seda jäädvustada.
Pargist välja ja
plaanitud teele…
Neli päeva tagasi meid räsinud raheraju, mis kukutas taevast alla paari sentimeetriseid jäätükke, jättis loodusesse siiani nähtavad haavad… Esimesena hakkavad silma õietud sirelipõõsad. Mitte ühtegi värvilaiku…
Kolme suure sirelipõõsa juures siiski
näen värvi. Liigun sinna poole ja näen ka õisikutel elu… Keegi põrnikas
toimetab omi tegemisi.
Pildistan,
pildistan, pildistan… Ja tunnen rõõmu, et vaist mu siia saatis seda fotoreportaaži
põrnikaga tegema… Sundisin end edasi minema…
Milline õhk!
Soe ja aroomide küllane… Kõik, mis vähegi õitseb saadab mulle nautimiseks omi
lõhnu… Ja mina naudin – täie rinnaga…
Järgmine
õitseja ja järgmised õite nautijad… On tuuline ja põõsa oksad liiguvad… No
mitte nii kohutava amplituudi ja kiirusega, et pildistada ei saaks…
Ja veel üks
õite nautija oma värvikuses…
Veenan end
koju tagasi minema, et fotodega mitte liiale minna. Mul on mitme postituse jagu
pilte olemas.
Peatun
mitmetel hetkedel, et täie rinnaga tänutundes hingata… Ma armastan loodut ja
olen selle keskel õnnelik.
Siis on veel kase juures vaja peatus teha ja uurida tema tüvel toimuvat…
Seda kõike võibki
pildistama jääda… Teadlikult sipelgaid otsida ja avastada nende salajane käigurada
kase pragulisel koorel.
Kirjutan
seda kõike teadmata veel, kas mul tänastest piltidest ükski on avaldamis
kõlbulik. Pildistamisest saadud rõõm on küll arvestatav ja energiat tõstvalt
toimiv.
MAIKUU ÕIED
Armastan kevadet, mai kuud ja iga päev uusi ning kauneid puhkenud õisi. Õhk on paks erinevatest aroomidest ja lindude laulust... Kevad on kaunis.
Tellimine:
Postitused (Atom)