reede, 29. november 2019

teisipäev, 26. november 2019

NÕVA MÕIS


Nõva mõis (sks Newe) oli rüütlimõis Harju-Risti kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval Läänemaal Lääne-Nigula vallas.
Nõva ümbrus kuulus keskajal Padise kloostrile ning kloostri majandusmõisa on esmamainitud 1559. aastal. Mõisa omanikud on ajaloo jooksul tihti vahetunud. Mõisa riigistamise ajal 1919. aastal oli mõisa omanikuks Eduard Baggo Baggehuffwudt.
Nõva mõisa peahoone oli pikk ühekorruseline lameda plekk-katusega puitehitis, mis oma lõpliku mahu ja kuju sai arvatavasti 19. sajandi klassitsismi- või järelklassitsismi perioodil.
Mõisa riigistamise järel kolis hoonesse 1920. aastal kool ning järgnevatel aastakümnetel ehitati hoonet mitmeid kordi kooli vajadusi arvestades põhjalikult ümber.
 2000te aastate algul oli hoone sedavõrd kahjustatud, et ta tuli lammutada ja 2002. aastal ehitati vana hoone kohale enam-vähem samade mõõtmete ja proportsioonidega uus koolimaja, mis osaliselt jäljendab mõisahoonet.
Fotod on tehtud 9.11.2019



esmaspäev, 25. november 2019

TUDULINNA KAKS KIRIKUT


Tudulinna Rahu kirik ja Tudulinna vana kirik asuvad Ida-Virumaal Alutaguse vallas Tudulinnas.
Vana kirik on mahajäetud puidust kirik, mis on arvele võetud kultuurimälestisena. Kirik valmis 1766. aastal ja 1963. aastal laiendati seda.
 Algselt Viru-Jaagupi kiriku abikirik, 1774 liideti Pühajõe kogudus ja Tudulinna kogudus taas Jõhvi kogudusega. 1867 eraldati Tudulinna ja Iisaku lõplikult iseseisvaks Iisaku kirikukihelkonnaks.
1930. aastatel lahvatas kohalikus kogukonnas "usutüli": osa Tudulinna koguduse liikmeid ei tahtnud kuulata Voldemar Kuljuse jutlusi, mida nad pidasid liiga ilmalikeks.
Seetõttu ehitati Tudulinna vana kiriku kõrvale uus kirik, mis valmis 1939. aastal.
Rahu kiriku arhitekt oli Eugen Sacharias. Kiriku kellatorn paikneb pikihoone idaküljel mitte lääneküljel, nagu tavaliselt. Kirik on võetud ehitismälestisena kaitse alla.
Nõukogude okupatsiooniaja alguses lõhuti vana kiriku torn ja kirikust riisuti inventar. Hoone ehitati hiljem ümber sovhoosi viljaveskiks.
Orel toode vanast kirikust uude üle ja remonditi aastatel 1950-1951.
Fotod on tehtud 19.07.2019




NÕVA KIRIK


Nõva Püha Olevi kirik asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas Nõva külas.
Vanim Mandri-Eesti säilinud puukirik ja kus on järjepidevalt jumalasõna kuulutatud.
Külarahvas on pidanud kirikuhoone ehitusajaks 1636. aastat. Hilisem dendrokronoloogiline analüüs määras kirikuseinas asuvate palkide mahavõtmise aastaks 1749, nii et tegelikult võib kirik olla siiski ehitatud umbes 1750ndatel aastatel.
 Kohaliku rahvapärimuse järgi olnud Nõval juba aastal 1200 Püha Olevi kabel.
2012. aastal vahetati kiriku alustalasid, kindlustati vundamenti ja tehti korda tornikiiver. Sai ka uue tipukaunistuse.
2014. aastal toimus katusevahetus. Ehitajatel tuli maha võtta neli kihti vana katust: kiht laudkatust, laastukatust, veel üks laudkatus ja eterniitkatus, vahetati sarikad.
Kiriku kõrval on ühismonument I Maailmasõjas, Vabadussõjas ning aastatel 1941-45 ja 1941-56 hukkunud Nõva valla elanikele.

Fotod on tehtud 9.11.2019


reede, 22. november 2019

HATU MÕIS


Hatu mõis (sks Hattoküll) oli rüütlimõis Harju-Risti kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval Harjumaa Lääne-Harju vald.
Hatu mõis eraldati 1609. aastal Padise kloostrist ning selle esimene omanik oli rootslane Lars Svensson.
 Põhjasõja järel kuulus mõis kaua Mohrenschildtide suguvõsale.
Mõisa võõrandamisel 1919. aastal oli mõis alates 1792. aastast Padise Rammide valduses.
Mõisa peahoone ehitamist alustati 1853. aastal Clas Gustav Reinhold von Rammi ajal.
 Hoone kujunduses domineerib uusgooti stiil ja hoone valmis 1864. aastal.
 Tänapäevani on peahoone säilinud peaaegu algkujul.
Eesti NSV ajal kasutati mõisamaja koolimaja ja rahvamajana, kuulus Risti külanõukogusse ja Kungla sovhoosile.
Fotod tehtud 9.11.2019



neljapäev, 21. november 2019

JÄRUSKA SILD


Järuska sild on ainulaadne katusega puitsild mis ühendab Lemmaku küla kahel pool Rannapungerja jõge Ida-Virumaal.
Sild ehitati 2012. aastal MTÜ Vanaajamaja koostöös OÜ Hobbitoniga.
Silla puitosa püstitus toimus rahvusvahelise workshopina, kus osalesid vabatahtlid USA-st, Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Eestist.
Puitosa ehituse- ja püstitamistöödel osales üle 20 vabatahtliku, laastukatuse löömisel 50 tudengit ning põranda ja tellingute ehitamise ja mahavõtmise töödel lisaks  ligi 20 vabatahtlikku.
Fotod tehtud 19.07.2019



HARJU-RISTI KIRIK


Harju-Risti kirik (Risti kirik) asub Harjumaal Harju-Risti külas. Kirik on saanud nime Kristuse risti järgi.
Kiriku ehitamist alustasid 13.-14. sajandi vahetusel Padise kloostri tsistertslastest mungad. Ehitustööd lõppesid 15. sajandi esimesel poolel. Risti kiriku pikihoone sarnaneb Padise kloostri maa-aluse kabeliga.
17. sajandi esimesel poolel varises torni ülaosa üks pool, misjärel taastati torn vaid osaliselt. Tänaseni on torni ülaosa poolümmarguse läbilõikega.
Risti kiriku tornis asub 15. sajandi esimesel poolel valatud tornikell, mis on teadaolevalt vanim Eestis.
 Risti kiriku kõige uuem kell valati 2006. aasta talvel Saksamaal Vestfaalis.
Kirikuaias avati 2011. aasta juulis Vaikuse Laste rahupaik, mis on mõeldud peredele, kelle laps on surnud üsasiseselt või lahkunud vastsündinueas, kuid ka neile, kes on kaotanud lapse raseduse katkemise tõttu.
Fotod tehtud 9.11.2019



kolmapäev, 13. november 2019

VELIKI NOVGORODI JAROSLAVLI ÕU


Jaroslavli õu – suursuguse ja jõuka veetšelinna elu keskpunkt. Vanad kirikud ja õued, kuhu kunagi kogunes veetše.









Fotod tehtud 26.07.2019