LIMBAŽI KAKS KIRIKUT

Limbaži (eesti Lemsalu, liivi Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes.

Lemsalu kirik (täpsemalt Lemsalu Jaani kirik) on luteri kirik. Oli Lemsalu kihelkonnakirik.

 Praeguse kiriku rajas Riia linn aastal 1680. Hoone projekteeris Rupert Bindenschu. Kirikaed rajati aastal 1923 arhitekt Pauls Kundziņši projekti järgi.

Aastal 2014 remonditi Lemsalu kirikut.

Limbaži Kristuse ilmumise õigeusu kirik on ehitatud 1900.-1903. a. Neobütsantsi stiilis.

 Kirik asub Liivimaa-aegse kloostri kohal. Vidzeme suurim õigeusu kirik väljaspool Riiat.

Fotod on tehtud 26.10.2019 uduvihmas.

https://www.google.com/maps/@57.5120653,24.7233839,14z

NARVA JÕGI

Permisküla

Permisküla- Kuningaküla

Fotod on tehtud 19.07.2019 hommikuses tihedas uduvihmas.

https://www.google.com/maps/@59.1186241,27.7858359,12z

KUREMÄE

Kuremäe küla asub Ida-Virumaal Alutaguse vallas. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kuremäel 273 elanikku, neist eestlasi 39,3%.

Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stauropegiaalne Naisklooster ehk Kuremäe klooster (ka Pühtitsa (Kuremäe) Uspenski naisklooster) rajati aastatel 1892-1895.

Teise maailmasõja ajal möödus rindejoon kirikust kõigest mõne kilomeetri kauguselt ja sakslased asutasid kloostri lähedale Kuremäe koonduslaagri.

Fotod on tehtud 18.07.2019 hilisõhtuses hämaruses.

https://www.google.com/maps/@59.1997666,27.5327362,15z

KURTNA MÕIS

Kurtna mõis (sks Kurtna) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal, tänapäeval Alutaguse vald Ida-Virumaal.

Esmamainimine 1480. aastal. Kahekorruselina historistlik liigendatud kivist mõisahoone on ehitatud 19. sajandi teisel poolel, 20. sajandil mitmeid kordi ümberehitatud ja hulk aknaid on kinni müüritud.

Mõisa kelder

Mõisa üks karjalautadest, ehitatud 18. sajandi lõpul või 19. sajandi algul.

Fotod tehtud 18.08.2019

https://www.google.com/maps/@59.2726641,27.5116902,17z

EESTINMÄKI

Eestinmäki (rk Estbacka) asub Soomes Porvoo piirkonnas. Asula asub u 4 km kaugusel Porvoost.

Ehitati 1970. aastatel Neste Oy töötajatele ja pikka aega piirkonna korterelamutest kuulus Neste Oy-le. Praeguseks on piirkonna suurem osa korteritest eraomanduses. Seal elab rohkem võõrtöötajaid ja sisserändajaid kui ülejäänud riigis ja Porvoos.

Fotod tehtud 28.09.2019

https://www.google.com/maps/@60.3811024,25.6128448,15z?hl=et

SOKOLIHHA MÄGI

Sokolihha mäel, arvatava 1241. aasta lahingupaiga läheduses Pihkva linnas, kõrgub 1993. aastast 30 m kõrgune mälestussammas Aleksander Nevskile koos tema družiinaga (autor skulptor J. Kozlov).

Fotod tehtud 25.07.2019

https://www.google.com/maps/@57.8449359,28.2694386,15.51z

EMÄSALO

Emäsalo on saar endises Porvoo vallas, nüüd Porvoo linn. Saar on 13 km pikk ja 5 km lai ning seal elab u 400 inimest.

Saarel on maismaaga sillaühendus. Sild valmis 1992. aastal; on 378 m pikkune ja 17,5 m kõrgune.

Saarel on neli küla.

Vaartalahti poolsaare tipus asub ilmavaatlus- ja pilootjaam. Fotod on tehtud 28.09.2019 nimetatud jaama vahetus läheduses.

https://www.google.com/maps/@60.2453365,25.5667558,12z

PIHKVA KREML

Pihkva Kreml (vk  Псковский Кром ) on Venemaa üks vanim kreml-kindlus (14.-15. sajand).

Velikaja ja Pskova jõe ristumiskohale rajatud massiivsete müüridega kreml on iidse Vene linna silmapaistvaim arhitektuurikompleks.

Troitski katedraal

Sellel väljakul pidas oma koosolekuid Pihkva veetše – bojaarid, kaupmehed ja käsitöölised. Viimati kutsus veetše kellakõmin pihkvalasi koosolekule 13.01.1510. Lõppe Pihkva vabariigi aeg.

Fotod tehtud 25.07.2019

https://www.google.com/maps/@57.8210802,28.3281724,14.25z

PORVOO SUUR LINNAMÄGI

Porvoo suur linnamägi (Porvoo linnusemägi) asub Soomes Uusimaal Porvoos.

Kaevamiste käigus on leitud 7. ja 9. sajandist inimasustuse jälgi. Linnamäe kõige varasem ehitusetapp pärineb 800dest aastatest. 

Linnamäe hilisem ajalugu on seotud Taani ristisõdadega aastatel 1191 ja 1202, kuid selle kohta puuduvad konkreetsed tõendid.

Albert Edelfelt (1854-1905) on maalinud linnamäe mändi 1892. aastal. Mänd seisab ja kasvab ka praegu seal….

Kirjalikes allikates on linnamäge mainitud aastatel 1555-1556 (Jakob Teiti nimekiri). On võimalik, et linnamäge on keskaegsetes allikate mainitud kui Wartholmi.

Väljakaevamisi on seal tehtud 1864., 1886. ja 1971. aastal.

See mänd on väga spiraalselt kasvanud… Tänaseks päevaks päris ära kuivanud, kuid huvitav ja kaunis vaadata…

Fotod tehtud 28.09.2019

https://www.google.com/maps/@60.3992076,25.6502545,17z

VÜRSTINNA OLGA MÄLESTUSMÄRK

Kiievi suurvürstinna Olga mälestusmärk Pihkvas avati linna esmamainimise 1100. aastapäevaks 2003. aasta suvel.

Skluptor Vjatšeslav Klõkov. Mälestusmärk kujutab vürstinna Olgat koos tema lapselapse Vladimiriga, kes tõi Venemaale ristiusu. 

Monumendi kõrguseks on  neli meetrit ja see seisab sama kõrgel kiivist postamendil, mida kaunistavad reljeefid vürstinna elusündmustega.

Vürstinna Olga oli pärimuse järgi Skandinaavia vürstinna, kes kandis enne ristimist nime Helga.

Enn Haabsaare uurimistöödest kokku seatud raamatus „Vene riigi saamine“ (kirjastus Argo, 2019) käsitletakse vürstinna Olga päritolu pikemalt ja esitatud argumentide põhjal jõutakse järelduseni, et Olga oli vähemalt ühe vanaema poolt tšuuditar.

Fotod tehtud 25.07.2019