Kadrioru
loss on Tallinna kesklinnas, Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis
loss. Selle lasi 18. sajandi alguspoolel rajada Vene tsaar Peeter I oma
suveresidentsisks.
Praegu
tegutseb lossis Kadrioru Kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal.
Peasaali
laemaal kujutab Ovidiuse „Metamorfoosidest“ tuntud lugu jumalanna Dianast ja
jahimees Aktaionist. Laemaalide tegemiseni jõuti 1746.aastal seoses keisrinna
Jelizaveta peatse külaskäiguga. Laemaalinu ja seda ümbritsevad väikesed plafoonid
tegi Tallinna meister Londicer noorem.
Peasaali
dekoori valmistamine algas 1721. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid
juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger. 1725. aastal Seidtinger vallandati ja
nii jäi peasaali võlvlagede dekoreerimine itaallase Antonio Quadri hooleks.
Tiivulised kuulsuse geeniused valmistas 1723. aastal rootslane Salomon
Zeltrecht, tema eestvedamisel ehitati peasaali dekoratiivsed kaminad.
Intarsiatoa
lae läheduses kulgevad seintel ringiratast 15 rahvuslikult rustikaalset
intarsiatehnikas Tallinna vaadet, mis on meenutus riigi pealinna varasemast
ilmest.
Fotod 4.07.2018
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar