KADRINA KIRIK

Kadrina Katariina kirik on kindluskirik Lääne-Virumaal Kadrinas.

Kiriku algkavatis (koor ja pikihoone) pärineb 15. sajandi keskpaigast või III veerandist. Algselt kandis kirik nimetust Tristfer (kirikuraamat 1595). Kirik hävitati Põhjasõjas 1702.aastal ning taastati hiljem.

Altarimaal „Ristilt võtmine“ on pärit 19. sajandi I poolest.

Kirikus on Läti tisleri Karlis Hermanise 19. sajandi II poolel lõigatud oreliprospekt, mis toodi Kadrinasse 1895. aastal Peterburi Jeesuse kirikust.

Kadrina Vabadussõja mälestussammas on kavandatud Kadrina Katariina koguduse õpetaja Gustav Johannes Beermanni poolt, avati 15.08.1926. 18.06.1941 alustati samba purustamist, sammast lõhuti kolm päeva. Lõplikult ei suudetud sammast purustada. Samba taastamisega hakati tegelema Kadrina Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel ning sammas taasavati 23.06.1990. Sammas on taastatud koopiana, originaalist väikeste erinevustega.

Fotod tehtud 11.07.2018

Kasuttatud kirjandus: Kultuurimälestiste riiklik register ja Vikipeedia

TAMMSAARE-LÕUNA TALU

Tammsaare-Lõuna talu on säilitanud 19. sajandi lõpuks väljakujunenud planeeringu ja hoonestuslaadi. Tegemist on piirkonna esimese rehest eraldi ehitatud korstnaga elumajaga. Talu on tuntud kirjandusklassiku A. H. Tammsaare teose „Tõde ja õigus“ toimumispaigana (Pearu talu).

Küün-laut-karjaköök. Esialgne laut hävis tules 1926. aastal, 1927 ehitati seni säilinud laudahoone.

Taga paistmas Tammsaare-Põhja talu majandushoone.

Meeait. Ehitatud 1872. aastal ja on säilinud suuremate ümberehitusteta.

Fotod tehtud 08.09.2018

VARGAMÄE

Vargamäe Tammsaare-Põhja talu, Vetepere küla, Albu vald, Järvamaa.

Fotod tehtud 08.09.2018

NEERUTI

Neeruti maastikukaitseala – asukoht Lääne-Virumaal Kadrina vallas.

Neeruti tagajärv

Neeruti eesjärv

Fotod tehtud 11.07.2018

KADRIORU LOSS

Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas, Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Selle lasi 18. sajandi alguspoolel rajada Vene tsaar Peeter I oma suveresidentsisks.

Praegu tegutseb lossis Kadrioru Kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal.

Peasaali laemaal kujutab Ovidiuse „Metamorfoosidest“ tuntud lugu jumalanna Dianast ja jahimees Aktaionist. Laemaalide tegemiseni jõuti 1746.aastal seoses keisrinna Jelizaveta peatse külaskäiguga. Laemaalinu ja seda ümbritsevad väikesed plafoonid tegi Tallinna meister Londicer noorem.

Peasaali dekoori valmistamine algas 1721. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger. 1725. aastal Seidtinger vallandati ja nii jäi peasaali võlvlagede dekoreerimine itaallase Antonio Quadri hooleks. Tiivulised kuulsuse geeniused valmistas 1723. aastal rootslane Salomon Zeltrecht, tema eestvedamisel ehitati peasaali dekoratiivsed kaminad.

Intarsiatoa lae läheduses kulgevad seintel ringiratast 15 rahvuslikult rustikaalset intarsiatehnikas Tallinna vaadet, mis on meenutus riigi pealinna varasemast ilmest.

Fotod 4.07.2018