VIRTSU MÕIS

Virtsu mõis e. Vana-Virtsu mõis (saksa k Schloß Werder, Alt-Werder) oli rüütlimõis Hanila kihelkonnas Läänemaal. Tänapäeval Pärnumaa Lääneranna vald Virtsu alevik.

Esimesed teated mõisast 1459. aastast, oli von Uexküllide pärusomandina 1586. aastani.

1777.a. ostis Vana-Virtsu mõisa Karl Thure von Helwig, kes kujundas nooblilt välja mõisasüdame ja veidi hiljem ka lähikonda jääva Puhtulaiu. Mõis pärandus enne 19. sajandi keskpaike Uexküllidele ja jäi nende kätte Eesti Vabariigi alguseni.

Mõis hävis 1917. aastal. Praegu kasutab mõisa keldreid „Mutionu baar“.

Tall-tõllakuur 

 Mõisa aidahoone

Fotod tehtud 27.04.2019

https://www.google.com/maps/@58.5805939,23.5350943,16.25z

PUHTULAID

Poolsaare põhjaosas on 1857. aastal ehitatud karjamõis ja tall, nn "krahvimaja" (1930. aastail elas selles krahvisoost Alexander Keyserlingk oma perega), mis on kasutusel jaama hooldava töötaja elupaigana.

Puhtu mälestuskivi saab pidada esimeseks säilinud Schilleri-sambaks, kuigi ta on kahel korral (1905 ja 1958) taastatud.

Puhtu bioloogiajaam (ka Puhtu ornitoloogiajaam) on Eesti vanimaid bioloogiajaamu.

1920. aastate teisel poolel ehitatud ja bioloog Jakob von Uexküllile juulunud hoone võeti bioloogiajaamana kasutusele pärast Teist maailmasõda. Märtsis 1950 kinnitati Puhtu poolsaar TA Bioloogia Instituudi (hilisema nimega TA Zooloogia ja Botaanika Instituut) poolt hooldatavaks kaitsealaks. Bioloogiajaamana asutati see ametlikult 1949; Eerik Kumari eestvedamisel kujunes alates 1953. aastast ornitoloogiajaamaks.

Carl Thure von Helvig kaunistas pargi enda poolt Orgita paest raiutud skulptuuridega. Praegu on säilinud skulptuurid kogutud bioloogiajaama juurde.

Fotod tehtud 27.04.2019

https://www.google.com/maps/@58.5599155,23.5393892,14.75z