SilFoRa Fotoblogi: jaanuar 2020

teisipäev, 28. jaanuar 2020

JOAVESKI

Joaveski joastik asub Harjumaa ja Lääne-Virumaa piirimail Joaveski külas.

Toitub Loobu jõest, 160 m ulatuses on jõel kuus 0,5-1,1 m kõrgust astangut.

Joastiku kogukõrgus on 5 meetrit.

On teada, et 1510. aastal asus Joaveskil Palmse mõisale kuulunud vesiveski.

1732. aasta revisjoni andmeil oli Joaveskil kaks veskit. Veel 1860 tegutsesid seal kaks veskit.

1898. aastal ehitati jõe äärde puidumassivabrik, 1930.aastatel ettevõte pankrotistus. 1944 asutati sinna ettevõte nimega Joaveski puupapivabrik. Selle nime all töötati 1953. aastani, 1954-1959 kondis ettevõte nime Joaveski papivabrik.

Hiljem tegutses selles hoones Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaadile kuulunud rahvatarbekaupade tsehh.

Fotod tehtud 11.01.2020

https://www.google.com/maps/@59.5133559,25.8146774,16z

esmaspäev, 27. jaanuar 2020

NÕMMEVESKI JUGA

Nõmmeveski juga asub Harjumaal Kuusalu vallas, Valgejõel Lahemaa rahvuspargis. On rahvuspargi kõige veerikkam juga, 1,2 m kõrgune ja kärestikuline.

Veejõu paremaks kasutamiseks ehitati 1920. aastate lõpul Nõmmeveskile varasema vesiveski asemele hüdroelektrijaam. Jaamast on säilinud varemed ja pealevoolukanal.

Vee kulutaval toimel taganeb juga pidevalt, seda märgib ka kanjonorg peaastangust allpool.

Fotod tehtud 11.01.2020

https://www.google.com/maps/@59.50754,25.7879598,17.25z

reede, 24. jaanuar 2020

VASARISTI JOASTIK

Vasaristi joastik asub Harjumaal Parksis, Lahemaa rahvuspargis.

Joastik toitub Vasaristi ojast, koosneb kolmest suuremast ja mitmetest väiksematest astangutest. Kõrgeim neist 1,6 m. 10 meetriga langeb joastik u 4 m. Joastikust ülesvoolu on ojal mitmeid karstiala-salajõe tõusuallikaid.

Joastiku taganemisest on maha jäänud enam kui 10 m sügavune kanjoniorg. Joaastangutes paljanduvad kesk-ordoviitsiumi lubjakivid.

Kuivematel perioodidel on joastik veevaene.

Fotod tehtud 11.01.2020

https://www.google.com/maps/@59.5084455,25.759654,16.75z

neljapäev, 23. jaanuar 2020

PÄÄDEVA MÕIS

Päädeva mõis (sks Pedua) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal. Tänapäeval Raplamaa.

Mõisa esmamainimine 1560. aastast. Päädeva paralleelnimi oli Kirguta, sellenimelise mõisa kohta on esmateade 1527. aastast (Kirkuta).

Päädeva viinavabriku varemed.

Pärast Liivi sõda Kirguta mõis kadus, hiljem loodi Päädeva mõis, millele kuulusid Kirguta ja Virita küla. Põhjasõja järel sai Päädevast Orgita kõrvalmõis.

Mässajad põletasid mõisahoone 1905.aastal ja seda ei taastatud.

Fotod tehtud 18.01.2020

https://www.google.com/maps/@58.9376654,24.4409128,17.5z

esmaspäev, 20. jaanuar 2020

KOLGA MÕIS

Kolga mõis (sks Kolk, Kolck) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval Harjumaa Kuusalu vald.

Peahoone

Esimesed teated mõisa kohta on 13. sajandist, kui mõis kuulus Eestimaa hertsogkonda valitsenud Taani kuningas Valdemar II pojale hertsog Kanutile. 1230-1519 kuulus mõis tsistertslaste ordu 1164. aastal asutanud Gotlandi Roma mungakloostrile. Seejärel läksid valdused üle Rootsis võimule tulnud Taani ja Norra kuningas Christian II-le.

Mõisaaegne tall, linnasekelder

Liivi sõjas langes Kolga venelaste kätte, kes mõisa 1558. aasta augustis maha põletasid. 1581. aastast oli mõis de la Gardiede valduses. 1658. aastast abielu sõlmimise kaudu oli mõis Stenbockide valudses.

1940. aastal Kolga maavaldus natsionaliseeriti Nõukogude okupatsiooni poolt ja sinna loodi hiljem Kirovi kolhoosi Kolga osakonna keskus.

Mõisaaegne sõiduhobuste tall

1990 ostsid Stenbockid mõisa tagasi.

Teenijatemaja ja ait

Valitsejamaja

1642. aastal valmis mõisas esimene kivist peahoone, mis oli arvatavasti ühekorruseline. 1765-68 rekonstrueeriti see suureks kahekorruseliseks barokkhooneks. 1820tel aastatel ehitati hoone põhjalikult ümber stiilseks klassitsistlikuks paleeks, mil ta sai oma praeguse väliskuju. Hoone fassaadile lisati tollal eenduv keskosa ja külgosad, mis kõik olid kolmekorruselised.

Väravamajad mõisa poolt vaates

Fotod tehtud 11.01.2020

https://www.google.com/maps/@59.4918515,25.609095,17z

pühapäev, 19. jaanuar 2020

LÜMANDU MÕIS

Lümandu mõis (sks Limmat) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal. Tänapäeval Raplamaa, Märjamaa vald.

Esmamainimine 1546. aastal. Keskajal oli mõis välja ehitatud kindlustatud mõisahoone ehk vasallilinnusena (nimetatud ka Lümandu vasallilinnuseks).

Varaklasitsistlik härrastemaja ehitatud 1793-98. Kuulus kaua aega von Schonertitele. Enne 1919.a. võõrandamist oli omanik Bernhard von Schulmann.

Aastaid kuulus mõis Tallinna linnale, oli palju aastaid hoolitsemata – hooned lagunesid, park võsastus. Praeguseks park võsast puhastatud.

Peahoone taga murdunud tammepuu ajab uusi võrseid – ehk on see sümboolne 😊.

Mõisa valitsejamaja. 2018. aastal tunnustas Muinsuskaitse amet kategoorias “Muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis hästi taastatud hoone” valitsejamaja omanikke. Hoone on taastatud koduks.

Fotod tehtud 18.01.2020

https://www.google.com/maps/@58.9901837,24.3940399,15.5z

teisipäev, 7. jaanuar 2020

PALDISKI ÕIGEUSU KIRIK

Kirik asub Paldiski linnas Harjumaal.

Paldiski Püha Gregori kiriku ehitusaeg on 1784-1787, arhitekt J. Moori (teistel andmetel insener von Tunzelmanni) projekti järgi. Kivikirik püstitati puukiriku kohale.

Stiililt lääne-euroopaliku sakraalarhitektuuriga sarnanev kirik on välisseintel tugipiilaritega ja kõrgete akendega piklik hoone, mis lõpeb idas hulknurkse apsiidiga ning läänes kellatorniga, millel algselt oli barokne kiiver. Suuremad ümberehitused toimusid 1869, mil ehitati kellatornile uus kõrge püramiid- kiiver ja uus altarikuppel, ning 1894 (arhitekt A. Edelson).

Paldiski kogudus suleti 1939 kui vastavalt baaside lepingule sai Paldiskist Nõukogude Liidu sõjaväebaas.

Kiriku varad viidi Tallinna Ristija Johannese kirikusse (Nõmmel). Nõukogude okupatsiooni ajal mahavõetud kiriku kellatorn ja sibulpeaga altarikuppel on endiselt taastamata.

Esimene õigeusu teenistus kirikus toimus 1994 ja koguduse tegelik taastamine 1996. Hoonele on paigaldatud uus kivikatus ja aknad.