AVINURME

Avinurme on alevik Jõgevamaal.

Avinurme kuulus Vaiga muinasmaakonda ja Torma kihelkonda Liiivimaa kubermangu idapoolseima osana Põhja-Eestis.

Avinurmes oli raudteejaam Sonda-Mustvee raudteeliinil. Raudteeliini 75. sünnipäevaks taastati raudtee 178,5 meetrise lõiguna, 2019. aastal pikendati lõiku 1,1 kilomeetrini. Sild renoveeriti 2002. aastal.

Avijõe äärde on püstitatud 2015. aastal 10 meetri pikkune tammepuust Kalevipoeg. See on Avinurmes juba teine Kalevipoeg.

Fotod tehtud 18.07.2019

https://www.google.com/maps/@58.9881498,26.8209046,13z

AVINURME KIRIK

Avinurme kirik on ühelööviline kirik Mustvee vallas Jõgevamaal.

Torma kihelkonnast eraldunud Avinurme koguduse uue historitsistliku maakivist ja tellistest kiriku projekteeris Riia arhitekt Wilhelm von Stryk, kirik pühitseti 1909. aasta juulis.

Pühakoda on olnud tunnistajaks õudustele, mis seal 1944. a. sügisel aset leidsid. 20. 09. 1944. a. lahingus, kus osales ka Eesti Laskurkorpus, mõrvati kirikusse toodud haavatud eestipoolsed sõdurid; aeti ka roomikute alla põgenevate eraisikute ja kergemalt haavatud sõdurite voorid.

Avinurme haavatute tapjatele püstitati 1964. a. sügisel kiriku ette ausammas, mis V. Kallioni andmeil olevat ehitatud Lohusuu Vabadussõja ausamba kividest. Sammas on veel praegu mälestusmärkide kaitse all. Ausambal on lugeda - Au kangelastele, kes langesid võitluses kodumaa eest Avinurme vabastamisel 20. sept. 1944. a.

Fotod tehtud 18.07.2019

https://www.google.com/maps/@58.9846637,26.8641924,18z

JAAGUPI SADAM

Jaagupi sadam Jaagupi külas Häädemeeste vallas Pärnumaal.

Fotod tehtud 17.08.2019

https://www.google.com/maps/@58.0502425,24.4352328,13z

PURDI MÕIS (3)

Kunstakadeemia poolt Purdi mõisas läbi viidud siseviimistlusuuringu käigus leiti väärtuslikke seina- ja laemaalinguid ning ruumide stukk-kaunistusi, mis on osaliselt jäetud ka tulevastele mõisa külastajatele imetlemiseks.

Laemaaling ja fragmendid seinast

Laemaaling, mis on töö etappidena külastajale imetlemiseks jäetud. Valgusti veel puudub….

Nähtavale jäetud ajalugu….

Mõisa tore töödejuhataja Toomas Velsker oli meile teejuhiks 2. augustil k.a.

Tänu.

PURDI MÕIS (2)

2016. aastal leidis Purdi mõis uue omaniku. Alustati ulatuslike ehitus- ja renoveerimistöödega.

 Plaanide kohaselt saab mõis külastajatele avatud 2020.aasta kevadest

Mõisa tore töödejuhataja Toomas Velsker oli meile teejuhiks 2. augustil k.a. 

Tänu.

PURDI MÕIS

Purdi mõis (sks Noistfer) asus Järvamaal Anna kihelkonnas. Tänapäeval Järvamaal Purdi külas.

Esmamainimine 1560. aastal.

Barokne härrastemaja ehitatud 1760. ja 1770. aastatel, kui mis kuulus Baranoffidele.

19. sajandi teise aastakümne algul oli Purdi mõisa rentnikuks kuulsa loodusteadlase Karl Ernst v. Baeri isa. Õpingute vaheaegadel viibis siin sageli ka K. E. v. Baer, kes leidis Purdi ümbrusest oma herbaariumile rohket lisa.

Aastani 2001 tegutses härrastemajas Purdi Põhikool. Praegu hoone eravalduses.

Fotod tehtud 2.08.2019

https://www.google.com/maps/@58.9947291,25.6207827,17z

VENEVERE

Venevere on küla Lääne-Virumaal.

Venevere veskitiiki valvav näkk. Venevere küla mehed koos kunstnike Kristjan Sisa, Villu Plingi ja Indrek Mikuga püüdsid kinni näki ja kodustasid selle Venevere veskitiigi äärde.

Venevere kalapääs Avijõel

Vesiveski meenutamiseks….

Fotod tehtud 18.07.2019

https://www.google.com/maps/@59.016567,26.7084504,15.75z

TILGU SADAM JA RANNAASTANG

Tilgu sadam asub Merikülas Harjumaal. Harku vald alustas Tilgu sadama laiendamist 2018. aasta suvel ja töödega plaanitakse valmis saada 2020. aasta talvel.

Tilgu rannaastang e. Tilgu paljand

Tilgu koopad on ligi 10 m kõrguse püstloodse kambriumi liivakivikalju jalamil asuvad koopad, mis varisevad kokku ja aeg-ajalt kannab merevesi need jälle tühjaks ja murdlained tekitavad taas uusi. Koopad on arvele võetud ürglooduse objektina ning neid on võimalik näha ajal, mil meri on madal. Koobastele tuleb läheneda merelt.

Fotod on tehtud 31.08.2019

https://www.google.com/maps/@59.452734,24.4850017,16z

ANNA KIRIK

Anna kirik asub Järvamaal Anna külas.

Praeguse Anna kiriku kohal asus 17. sajandi keskel rajatud puukabel.

Barokse saalkiriku ehitamist alustati 1776 ning kirik pühitseti 6.07.1780 sisse Järvamaa praosti Johannes Rinne poolt.

1852 tehti kirikule põhjalik remont.

1914 paigaldati kirikutornile uus sindelkatus. 1927 korrastati katust ning krohviti ja valgustati kogu kirik.

1930 lõhkus äike kirikutorni, ühe püsttala ja välisuksed. Kirik taastati samal aastal.

1957 toimus kirikus põhjalik remont, 1975 asendati kivikatus eterniitkatusega, restaureeriti kantsel, altar ning altarimaal.

1990 värviti kirikutorn üle.

Fotod tehtud 2.08.2019

https://www.google.com/maps/@59.0054114,25.5914925,15z