SAGADI MÕIS

Sagadi mõis (sks Saggad) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeval Haljala vald Lääne-Virumaal.

Mõisa esmakordne mainimine 1469. aastal, mil see kuulus Risbiteride perekonnale.

18. sajandi keskel rajas omanik Johann Ernst von Fock ühekorruseline rokokoostiilis peahoone. 1793-1795 ehitati mõisahoone Gideon Enst von Focki eestvedamisel ligi kaks korda pikemaks ja anti hilisbarokne väliskuju.

 19. sajandi lõpus uuendati mõisahoone interjööri ja lisati tagaküljele rõdu.

Viimasele mõisaomanikule Ernst von Fockile jäeti mõisast pärast 1919. aasta võõrandamist ainult mõisasüda.

 Kuni 1974.aastani paiknes mõisa peahoones kool. 1977. aastal hakati mõisakompleksi ulatuslikult restaureerima, tööd lõpetati 1980. aastate lõpus.

Alates 1999. aastast tegutseb peahoones Sagadi looduskool. Mõisakeskus kuulub Riigimetsa Majandamise Keskusele. Mõisasüdames paiknevad ka metsamuuseum, hotell, restoran.

Fotod on tehtud 17.07.2019

https://www.google.com/maps/@59.5381817,26.0842516,15z

KÄSMU KABEL

Käsmu kirik (nimetatud ka Käsmu kabel) on Käsmus Lääne-Virumaal asuv luteri kirik.

Puukirik valmis aastatel 1863-1864 ja seda ümbritseb väike kalmistu.

2012. aastal teostati kiriku kapitaalne siseremont.

Koguduse andmetel on see kirik juba kolmas sellel kalmistul.

Põlvitava naise figuuriga hauamonumenti (Juhan Raudsepp, 1037) peetakse Eesti üheks kaunimaks. Püstitatud on see kaugsõidukapteni Oskar Tiedemanni noorelt surnud tütre Signe mälestuseks.

Kiriku vahetus läheduses on Dellinghauseni kivikabel.

Fotod tehtud 17.07.2019

https://www.google.com/maps/@59.6023666,25.917972,18z

UUE-VIRTSU KIRIK

Uue-Virtsu Kristuse Sündimise kirik on Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule kuuluv kirik Kõmsi külas Lääneranna vallas Pärnumaal.

Kirik on ehitatud 1888.-1889. aastal.

Arhitekt J. Nyman, ehitusstiil historistlik-eklektiline.

Kirik tegutses 1977. aastani.

Fotod tehtud 27.04.2019

https://www.google.com/maps/@58.6217883,23.6312763,17z

HANILA KIRIK

Hanila Pauluse kirik asub Hanila külas Lääneranna vallas Pärnumaal.

Kirik ehitati Liivi ordu algatusel u 1270. aastal, kuid läänetorn valmis alles 1859.

 On üks Lääne-Eesti vanematest sakraalhoonetest Saare-Lääne piiskopkonna traditsiooniline kiriku tüüp.

Fotod tehtud 27.04.2019

https://www.google.com/maps/@58.613438,23.6060944,16z

SAKU MÕIS

Saku mõis (sks Sack) on Harjumaal Saku vallas Sakus.

Esimesed teated Saku mõisast pärinevad 1489. aastast, kui mõisasüda asus veel Kajamaal. Praegusele kohale lasid mõisa tuua 1622. aastal Scharenbergid.

 1820. aastatel lasi Paul Eduard von Reihbinder mõisale ehitada kõrgklassitsistliku esindusliku mõisahoone, mis kuulub Eesti arhitektuuri tippude hulka.

1919. aastal võõrandati mõis Baggehufwudtidelt.

Aastail 1924-1948 töötas mõisahoones kodumajanduskool ja 2002. aasta kevadeni Saku vallavalitsus.

Alates 2003. aastast toimib mõis seminari- ja puhkekeskusena.

Fotod tehtud 13.08.2019

https://www.google.com/maps/@59.2989677,24.6660276,18z

KARUSE KIRIK

Karuse Margareeta kirik asub Lääneranna vallas Pärnumaal.

Rajatud tõenäoliselt 13.saandi kolmandal veerandil, enne 1270. aastat, mil tõenäoliselt maeti sinna ordumeister Otto von Lutterberg (Lauterberg), keda peetakse ka kiriku ehitusmeistriks. Ta langes lahingus leedulaste vastu Karuse lähistel Suure Väina jääl.

Kirik ehitati kindluskirikuna Saaremaalt Põhja-Eestisse kulgeva kaubatee äärde.

16. sajandil ehitati kirikule juurde torn.

Kiriku ümber paikneb kirikaed, mis on üks esimesi kristlikke kirikaedu Läänemaal. Kirikaia vanimad hauatähised on dateeritud u 13. sajandi keskpaika, kivist ratasristid 15,-17. sajandist, paekivi ristid 17. sajandist ning kabel 18. sajandist.

Aastal 1842 asutas Karuse pastor Friedrich Hasselbatt kiriku juurde esimese eestikeelse laenuraamatukogu.

Fotod tehtud 27.04.2019

https://www.google.com/maps/@58.6366778,23.688283,15z

KOSE-UUEMÕISA MÕIS

Kose-Uuemõisa mõis (sks Nova Curia, hiljem Neuenhof) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval Kose vald Harjumaal.

Esmamainimine 1340. aastal.

16. sajandi teisel poolel oli mõis von Taubede omandues. 17. sajandil läks mõis von Taubedelt Johan von Rechenberbile kes pärandas mõisa abikaasa Elisabethile. Elisabethi varandused pärisid tema õed Margareth ja Anna. Viimane oli abielus Hans von Tiesenhauseniga ja nii jäi mõis pea pooleteiseks sajandiks Tiesenhausenite suguvõsa valdusesse.

1805. aastal toimus siin üks suuremaid talupoegade vastuhakke mõisnikele – Kose-Uuemõisa sõda.

1833 ostis mõisa Wilhelm von Straelborn, kes müüs mõisa juba 1850 edasi Natalie-Caroline Hardile, kes abiellus Jacob Johann von Uexkülliga. Uexküllide käes oli mõis kuni 1923. aasta võõrandamiseni.

1917. aasta revolutsioonis oli Kose-Uuemõisa esimene Eesti enamlaste poolt üle võetud mõis.

1933. aastast alates asus mõisas vanemliku hoolitsuseta tütarlaste kodu. 1943 muudeti asutus lastekoduks ning praegu tegutseb mõisahoones Kosejõe Kool.

Fotod tehtud 3.07.2019

https://www.google.com/maps/@59.2063516,25.1031533,17z

ÕHTUD LIIVI LAHE ÄÄRES

Häädemeeste, Krundiküla 16.08.2019 peale üheksat õhtul.

https://www.google.com/maps/@58.0467147,24.4642108,15.25z

Tahkuranna 17.08.2019 veerand kaheksa ajal õhtul.

Tahkuranna 17.08.2019 veidi enne kaheksat õhtul.

Tahkuranna 17.08.2019 peale kaheksat õhtul.

https://www.google.com/maps/@58.2428229,24.466971,15.25z