ŠOTI PUBI KEILAS

Fotod tehtud 7.06.2019

SINDI TÖÖSTUSMAASTIK

Fotod tehtud 16.06.2019

KEILA MÕIS

Keila mõis (sks Kegel) oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval Keila linnas Harjumaal.

Mõis rajati Kegelite suguvõsa poolt Keila jõe saarele. Aastal 1433 ostis mõisa Liivi ordu. 1470.aastatel alustati mõisa eluhoone ümberehitamist väikelinnuseks.

Vene väed põletasid ordumõisa hoonestuse Liivi sõja ajal 1560. aastal. Rootsi ajal linnus taastati.

Tugevad kahjustuses Põhjasõjas (u 1710) ning 1750 jäeti mõis maha. Üksikuid linnuseruume kasutati keldritena kuni 19. sajandini. Seejärel varemed unustati ja kaevati välja alles 1976. aastal.

Kindlustatud hoone kõrvale rajati Rootsi ajal väike kivist härrastemaja, mille asemele ehitati ca 1802. aastal uus peahoone, mis oli ümbruskonna mõisate peahoonetega võrreldes tagasihoidlik.

1917. aastal ostis Keila mõisa Eesti ärimees Alfred Kalm. 1919. aastal mõis rekvireeriti, kuid A. Kalm ostis Eesti riigilt mõisa uuesti välja. 1926. aastal müüs ta mõisa riigile tagasi. Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist omandas Alferd Kalmu tütrepoeg Arne Sammul mõisa uuesti, kuid loovutas selle hiljem eesti Kultuuriministeeriumile.

Tänapäeval tegutseb mõisa peahoones Harjumaa Muuseum.

Fotod tehtud 7.06.2019

https://www.google.com/maps/place/Harjumaa+Muuseum/@59.3039459,24.4354196,16z/data=!4m8!1m2!2m1!1skeila+m%C3%B5is!3m4!1s0x4692bc0b20330bcd:0x5886990abf9dda14!8m2!3d59.303949!4d24.4397967

VAINUPEA KABEL

Vainupea (Vainopea) kabel asub Lääne-Virumaal Haljala vallas.

Vainupea puukirikut mainiti esmakordselt 1741. aastal. 19. sajandi lõpus algatas Aaspere ja Saluste mõisnik parun Eduard von Dellingshausen Vainopeale uue paekivist pühakoja ehituse. Kabelit ehitati aastail 1888-1893. Arhitekt Rudolf von Engelhardt. Pühitsemispäevaks 1893. aasta jaagupipäev.

1948. aastal pühakoda suleti. Kabelit rüüstati ja see lagunes. Taastamistööd algasid 1989. aastal. Renoveerimistöid on tehtud 2014-2018.

Fotod tehtud 5.05.2019

https://www.google.com/maps/search/Vinupea+kabel/@59.5650936,26.226783,12z

KAREPA

Karepa 5. mai õhtul, 2019. aastal.

https://www.google.com/maps/@59.5385077,26.4028147,13z

SINDI

Sindi gümnaasium. Aastast 1887 on majas kool tegutsenud – erinevatel aegadel erinevate nimedega.

Muuseum on asutatud 1983. aastal.

Arvan, et see on Sindi kalakasvatus.

Sindi 1983. aastal avatud laululava on väga kurvas seisus. Arhitekt taanlane Jørn Ultzon.

....  Ja veel üks vare….

Fotod tehtud 16.6.2019

https://www.google.com/maps/@58.3997302,24.6170128,13z

TOOLSE ORDULINNUS

Toolse ordulinnus (Tolsburg, algul Vredeborch) on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus, mille ehitusajaks loetakse 1471. aastat ja selle rajajaks ordumeister Johan Wolthus von Herset.  Kants pidi kaitsma Toolse sadamat, mis oli Rakvere mereväravaks. Oli ka Toolse foogtkonna keskus ja Toolse foogti residents.

Linnuse ehitustööd kestsid paarsada aastat. Liivi sõja ajal linnus purustati. Hiljem taastati osaliselt 17. sajandi alguses ja oli kasutamiskõlbulik vaid osaliselt.

1619. aastal nimetas Rootsi kuberner Eestimaal Gabriel Bengtsson Oxenstierna Toolse kantsi valitsejaks Hermann Wrangeli. Sõjalise tähtsuse kaotamise järel liideti piirkond Selja mõisaga, mis 17. sajandil ka veel Toolse nime kandis.

Põhjasõja (1700-1721) käigus muutus linnus lõplikult varemeiks ja hüljati.

Fotod tehtud 5.05.2019

https://www.google.com/maps/@59.5342522,26.4662779,15z

KERGU ÕIGEUSU KIRIK

Kergu Püha Suurkannataja Sinaiida kirik on õigeusu kirik Kergu külas Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal.

Esimene õigeusu kirik valmis aastal 1861 kohalikule surnuaiale. Praegune kirik ehitati 1875-1877 Gardenacki projekti järgi. 1941 sai kiriku katus lahingutes kannatada. 1980 lasi kohalik kolhoos kirikule uue plekist katuse panna ja hävinud kuplid taastada.

Kirikut kasutab Kergu Püha Suurkannataja Sinaiida Kogudus.

Fotod tehtud 16.06.2019

https://www.teatmik.ee/et/personlegal/80209041-Eesti-Apostlik-%C3%95igeusu-Kiriku-Kergu-P%C3%BCha-Suurkannataja-Sinaida-Kogudus

VASTA MÕIS

Vasta mõis (sks Waschel) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval Viru-Nigula vallas Lääne-Virumaal.

Esimesed kirjalikud andmed aastast 1398.

Enne võõrandamist 1919. aastal kuulus mõis Reinhold von Winklerile. Kahekorruseline hilisbarokne kelpkatusega peahoone püstitati 1800. aasta paiku.

Mõisa peahoones tegutseb aastast 1940 kool.

Fotod tehtud 5.05.2019

https://www.google.com/maps/@59.4600444,26.6893574,15z

KAISMA SUURJÄRV

Kaisma Suurjärv asub Pärnumaal Kaisma külast 5 km kaugusel.

Pindala 140,4 ha, suurim sügavus 2,2 m, keskmine sügavus 1,12 m. Asub 35,7 m kõrgusel merepinnast.

Fotod tehtud 16.06.2019

https://www.google.com/maps/@58.6970791,24.6652054,13z

JÄGALA JUGA

Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harjumaal Jäelähtme valla territooriumil.

Joa kõrgus 7,8 või 8,1 m, laius üle 50 m. Joa all kuni 7 m sügavune hiiukirn (vee uuristatud lõõr). On kõrgeim Eesti juga. Varasem rahvapärane nimi Joarüngas.

Jägala joa juurest pärinevad esimesed kirjalikud teated vesiveskist Eestis (13. sajandi algus u 1240).

Fotod tehtud 18.05.2019

https://www.google.com/maps/@59.4497791,25.1774195,16.25z