Fotod tehtud Väätsa jõuluakendest
21.12.2019
teisipäev, 31. detsember 2019
teisipäev, 17. detsember 2019
VÕNNU KIRIKUD
Cēsise
(Võnnu) Jaani kirik Lätis Cēsises on pühitsetud Ristija Johannesele. Kirik on
üks Läti vanimaid keskaegseid arhitektuurimälestisi.
Liivimaa
ordu Cēsisesse asumise tõttu sai Cesisest üks olulisemaid Saksa võimu keskusi
Baltimaades aastatel 1237–1561. Arvatakse, et kirik on ehitatud aastatel
1283–1287, Riia teise peapiiskopi Johann von Louve valitsusajal.
Selle ehitust juhtis ordumeister
Willekin von Endorp. Kiriku alguseks peetakse 24. juunit 1284, mil see
pühitseti.
Cēsise Jaani kirik on suurim keskaegne
basiilika väljaspool Riiat.
Kiriku alatarimaali autor on Johann
Köler, maal valmis 1858. aasta talvel.
Cēsise Kristuse Muutumise õigeusu kirik
asub lossipargi kirdeosas järsul nõlval.
1845. aastal käskis Cēsise uue lossi ja
mõisa omanik krahv Karl Eberhard von Sievers Katarina kiriku varemetele ehitada
uue Bütsantsi stiilis kiriku. Kiriku interjööri loomisel oli abiks eesti
rahvusliku kunsti teerajaja Johann Köler.
Fotod on tehtud 26.10.2019
PALDISKI VAGA SERGI KIRIK
Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik on
Paldiskis asuv 2015. aastal avatud ja pühitsetud õigeusu kirik.
Ehitamist alustati 2012. aasta juunis
Lukoili tütarfirma Litasco juhi Sergei Tšaplõgini ja tema abikaasa Aleksandra
Azova asutatud Boris Tšaplõgini mälestusfondi rahastamisel, V. Šadrini projekti
järgi.
Fotod on tehtud 30.11.2019
esmaspäev, 16. detsember 2019
ROOSLEPA KABEL
Rooslepa
kabel asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas Rooslepa külas.
Rooslepa (Rotzleb) asulast on
esimesi teateid aastast 1540. Seega võib arvata, et umbes XVI sajandi
keskpaigas on kasutatud kalmistut ka sealse piirkonna põhilise matmispaigana.
Enne kivikabelit asus seal 1627. aastal
ehitatud puust kabel, mis viidi seoses uue kabeli ehitamisega Sutlepa
kalmistule ja 1970. aastal Eesti Vabaõhumuuseumisse.
Kivist kabel valmis 1834. aastal ning
lagunes Teise maailmasõja järel. Rooslepa kabel oli Noarootsi koguduse üks
kolmest abikirikust, mis ehitati 1830-ndatel aastatel.
1997. aastal hakati kabeli taastamiseks
raha koguma ja taastatud kabel õnnistati sisse 2007. aastal.
Kalmistul asuvad Riguldi grupi toetusel
1992 a. ehitatud puidust kellatorn, kabeli ette lõuna küljele paigaldatud
mälestusmärk II Maailmasõjas hukkunud Riguldi piirkonna elanikele.
Fotod tehtud 9.11.2019 videvikus
PALDISKI
Paldiski
(aastani 1933 Baltiski) on sadamalinn Harjumaal Pakri poolsaarel.
Ajalooline
rootsi päritolu nimi on Rågervik. Sellenimeline sadam ehitati rootslaste poolt
sinna 17. sajandil.
Peale põhjasõda alustas Vene keiser
Peeter I 1718. aastal kindlustatud süvasadama ja lainemurdjate ehitust, mis aga
tema surmaga katkes.
1762. aastast alates hakkas asula vene
keeles kandma nime Baltiiski Port (Балтийский Порт).
Aastal 1783 sai sadama juures olev asula
linnaõigused.
Fotod tehtud 30.11.2019
pühapäev, 8. detsember 2019
PÕÕSASPEA NEEM
Põõsaspea neem on Eesti mandriosa
loodepoolseim neem, ulatub kitsa kivise seljakuna Osmussaare suunas kaugele merre.
Asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas.
Siit algab joon, mis kulgeb üle
Osmussaare Hanko neemeni ja jagab meie mere Soome laheks ja Läänemereks.
Fotod tehtud 9.11.2019
kolmapäev, 4. detsember 2019
LEETSE MÕIS
Leetse mõis (sks Leetz) oli rüütlimõis
Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal.
Mõis tekkis tõenäoliselt samaaegselt Paldiski
linna asutamisega: 1716. aastal anti see Eestimaa kindralkuberneri Fjodor
Apraksini resolutsiooniga ooberst Moltšanovile poolele rendile.
Ürikutes mainitud esimene omanik oli
ooberst Wolmar Scheiding, kellele mõis imiteeriti kindralkuberneri korralduse
põhjal 29.05.1738.
Esimese maailmasõja ajal kasutas
mõisahooneid tsaaririigi piirivalve. Pärast väeüksuse lahkumist oli kõik
korratu, mitmed hooned jäidki varemetesse või võeti sealt ehitusmaterjali
teiste parandamiseks.
1919. aastal Leetse-Pallaste mõis
riigistati, esimeseks rentnikuks sai Paldiski linn.
Eesti Vabariigi ja NSVL vahelise
vastastikuse abistamise pakti (1939) ühe tingimusena sai Pakri poolsaarest nõukogude
sõjaväebaas. Aastatel 1939–1941 ja 1944–1995 oli mõis NSVL Relvajõudude
valduses ja seal paiknes NSVL õhukaitsevägede raketibaas Leetse II.
Mõisa peahoone püsis enam-vähem terve
kuni 1994. aasta mais toimunud tulekahjuni.
Fotod tehtud 30.11.2019
teisipäev, 3. detsember 2019
LEETSE PANK
Leetse pank on Harjumaal Pakri
poolsaarel Põhja-Eesti klindi Lääne-Harju klindilõigus asuv u 8 km pikkune ja
15-20 m kõrgune Pankerordi panga jätk. Ääristab suurt osa Pakri poolsaare
idaküljest.
Leetse pangalt toimub aeg-ajalt
suuremaid varinguid, mille jälgi on võimalik rannal näha.
Fotod on tehtud 30.11.2019
Tellimine:
Postitused (Atom)