SilFoRa Fotoblogi: 2017

pühapäev, 31. detsember 2017

reede, 8. detsember 2017

VÕNNU MÕIS

Võnnu mõis asub Läänemaal Ridala vallas.

Võnnu mõisat (saksa k Wenden) on esmamainitud 1341.aastal. 19. sajandi alusest kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses. Kaasajal on mõisahoone varemetes, varemed on jäänud hilisema talumajapidamise hoovi.

Mõisast on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid. Fotodel on 1900. aasta paiku ehitatud neobarokne lossitaoline väravatorniga karjakompleks.

Fotod on tehtud 30.07.2017.

neljapäev, 7. detsember 2017

RIDALA KIRIK

EELK Ridala Püha Maarja-Magdaleena Kirik (ehitatud 1265-1270) asub Läänemaal nelja tee ristil, Kolila külas. Kirik on püsinud tulest ja sõdadest kahjustamata. Püha Maarja-Magdaleena on patukahetsejate ning elu üle järelemõtlejate pühak. Kirikuaias on säilinus ka massiivseid nn. patukahetsusriste.

Tallinna meistri Berent Lorentzi nikerdatud alatariseina e rentaabli kinkis 1.07.1678 major Heinrich von Kursell Mäemõisast.

Kellatorn ulatub vaid katuseharjani – legendi järgi ehitati torn nii madal kartusest merelt tuleva ohu ees. Tornis on kaks kella. Üks annetatud 1692.a. Valentin Wulffi poolt, väike kell valati 1806 Tallinnas.

Fotod tehtud 30.07.2017.

kolmapäev, 29. november 2017

TOPU LAHT

Topu laht asub Läänemaa rannikul ja on Väinamere mereosa.

Fotod on tehtud 30.07.17.

neljapäev, 16. november 2017

SAHA KABEL

Pärimuse järgi püstitati kabel taanlase Nicol Tuwe merehädast pääsemise eest seal varem asunud tamme asemele. Praegune Saha kabel on ehitatud samal ajal, 15. sajandi teisel veerandil, kui ehitati Pirita klooster ja Kanuti gildi maja Tallinnas.

Tõenäoliselt juba muinasajal asus sellel kohal kirik. Kabelikoht on märgitud Taani hindamisraamatus 1241. Kabeli kaitsepühak on Püha Nikolaus.

Kabeli restaureerimistöid tehti 1960. aastatel.

Saha kabel asub Harjumaal Jõelähtme vallas Saha külas.

Fotod on tehtud 20.08.2017.

pühapäev, 1. oktoober 2017

HAAPSALU KUURSAAL

Mereäärsele Promenaadile 19. sajandi lõpus rajatud puitpitsiline kuursaal ja kõlakoda on ainsana Eestis säilinud algkujul. Arhitekt Rudolf Otto von Knüpffer. 1898.aastal paiknes maja esialgu pea täielikult meres. Hiljem hoone otstes olnud väikesed lahekäärud täideti ning kaldakindlustus sai tänase kuju.

1990. aastatel hoone restaureeriti ja on kasutusel suvekohvikuna.

Skulptor Roman Espenberg-Haavamäe 1923. aastal valminud originaali põhjal valmistati 2010. aastal jääkarukuju kunstnikud May ja Ursula Aavasalu ning Indrek Jets.

Jääkaru originaal seisis umbes samas kohas, kus ta asub praegu. 1030.-1940. aasta talvel põletasid punaarmee sõdurid jääkaru ja teised promenaadil olnud puuskulptuurid.

Fotod 29.07.2017

laupäev, 30. september 2017

UUGLA MÕIS

Uugla (saksa keeles Udenküll) mõis on Läänemaa üks vanim mõis, mida on esmamainitud 1323. aastal, mil seal asus aadliperekonna Farensbachide (Varnsbekede) maavalduste keskus. 18. sajandi algul kuulus mõis von Knorringitele, hiljem oli see 19. sajandi keskpaigani von Schulmannide valduses, siis uuesti von Knorringite käes.

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ludwig von Knorring.

Mõisa peahoone oli omanäoline ja stiilne barokkehitis 18. sajandist, mille keskosa oli Eestis ainulaadselt kolmekorruseline.

Mõisast on säilinud vaid võssa kasvanud varemed ja park on metsistunud. Ime läbi on aimata kaks ristuvat alleed, kus viibides tunned end nagu teises maailmas.